Karm: Ukraina võib kaotada oma kõige olulisema liitlase

Viimasel ajal on USA poliitikud asunud vaidlustama Ukrainale antavat relva-abi. Viimasel ajal on USA poliitikute suust kõlanud avaldusi, mis tekitavad küsimusi, kui kaua toetab USA Ukrainat sõjalistes operatsioonides.

USA on olnud Ukraina olulisim toetaja sõja algusest peale. Kongressi uurimisteenistuse andmetel on Vene rünnakust saadik liikunud Ukrainale abi 17,6 miljardi euro väärtuses, vahendab Iltalehti.

Seoses kaks nädalat tagasi vastu võetud paketiga ütles esindajatekoja vabariiklaste juht Kevin McCarthy, et vabariiklased „ei kavatse Ukrainale tühja tšekki anda” pärast novembris toimuvaid vahevalimisi. Eeldatakse, et vabariiklased võidavad valimistel kontrolli esindajatekoja üle.

Ebakindlust on ilmutanud ka Demokraatlik Partei.

Esindajatekoja liberaalne fraktsioon avaldas esmaspäeval kirja, milles palus president Joe Bidenil pidada läbirääkimisi relvarahu üle Ukrainas Venemaa liidri Vladimir Putiniga. Kirjas apelleerivad esindajad muu hulgas USA poolt antavale abile, mis „loob USA-le vastutuse otsida kõiki võimalikke teid rahumeelse tulemuse saavutamiseks”.

Demokraatide liidrid kritiseerisid seda kirja ja see võeti vaid päev hiljem tagasi.

USA meediakanal CNN aga nimetas hiljutisi sündmusi „hetkeks, mida Putin on oodanud”. CNN-i teatel võib vabariiklaste ja demokraatide kõhklus tuua Putinile lohutust, et Lääne read võivad mõraneda.

Soome Välispoliitika instituudi teadur Maria Lindén leiab, et USA abi Ukrainale võib vahevalimiste tulemuse tõttu muutuda raskemaks.

Lindén ütleb, et isegi enam kui pooled vabariiklaste tulevasest enamusest parlamendi esindajatekojas võivad olla Trumpi ehk nn Maga kandidaadid. Nad ei usu viimaste presidendivalimiste tulemust ja on oma arvamustes niikuinii radikaalsed. Neil on äärmuslikud ja tugevad positsioonid. Tavaliselt ei meeldi neile kompromissid, vaid nad järgivad oma seisukohti.

Lindén peab demokraatide kirja põhimõtteliselt erinevaks Vabariikliku Partei kriitikast. Lindén ütleb, et enamus Demokraatide fraktsioonist on seisukohal, et Ukraina sõjategevuse rahastamist tuleks jätkata.

Kui keegi teeb poliitilise otsuse, siis vabariiklaste leer ja konkreetselt trumpistlikud poliitikud. Siiani on Ukraina toetamine olnud erakordne asi, mis ületab parteilisi piire, märgib Lindén.

Pärast vahevalimisi võib võim muutuda ka USA parlamendi ülemkojas senatis. Senat on välispoliitilistes küsimustes traditsiooniliselt olnud ühtne ja aeglane muutustega. Näiteks endine president Donald Trump ei saanud alati oma tahtmist, kuigi vabariiklased valitsesid tema presidendiajal senatit.

Maria Lindén usub, et sama Ukraina poliitika jätkub ka siis, kui vabariiklased ei võida enamust mitte ainult esindajatekojas, vaid ka senatis. Senatis ei ole näha trumpistlikku pööret, seal on üsna palju esindajaid.

Maga vabariiklased on aga uues kongressis mõjukas grupp. Siiski ei usu Lindén, et abi andmine Ukrainale täielikult lõpetatakse. Ta juhib tähelepanu sellele, et Ukrainale saadetav abi on tugeva USA toetusega.

Palju sõltub sellest, kas rahva majanduslik seis halveneb ja suhtumine selle tagajärjel muutub. Praegusel etapil on aga probleemile raske hinnangut anda, märgib Lindén.

Kommentaarid
(Külastatud 1,483 korda, 1 külastust täna)