Soome asjatundja soovitab venelastele viisade andmist jätkata, aga seda piirata

Soome Välispoliitika instituudi juht Mika Aaltola kirjutab sotsiaalmeedias, et venelastele viisade andmise küsimuses on välja kujunenud kolm nn koolkonda.

Esimene koolkond ütleb, et kuivõrd Venemaa on rünnanud Ukrainat, siis pole õigust võimaldada venelastel teiste riikide külastamist. Seda koolkonda esindab Soome peaminister Sanna Marin, kes ütles esmaspäeval Yle-le, et venelaste reisimist tuleks piirata nii Soomes kui mujal Euroopa Liidus.

Aaltola märgib, et peaminister Marini lähenemine lähtub riikliku turvalisuse seisukohast, mille järgi on Venemaa Soomet NATO-ga ühinemisel ähvardanud üllatuste ja sõjaliste tagajärgedega. Miks me hoiame NATO-ga liitudes oma piirid potentsiaalsetele „turistidele” lahti? Miks anda neile võimalust puhata keset sõda?

Teise mõtteviisi järgi ei ole nn tavalised venelased Ukraina sõjas süüdi ja seetõttu ei tohiks neid ka Kremli otsuste eest karistada, märgib Aaltola. Tema sõnul leiab see koolkond, et piir Venemaaga tuleks lahti hoida, et toetada ja aidata tavalisi venelasi „rahvustevaheliste kontaktide kaudu”.

Kolmanda Aaltola poolt mainitu koolkonna puhul näib rõhk olevat rahal. Selle järgi annab turism inimestele sissetulekuid ja tööd.

Soome investeeris palju venelaste Soome meelitamiseks. Ehitati välja terve taristu. Venelaste poolt Soome toodud rublad on Vene sõjakassast kadunud, hindab Aaltola tolle koolkonna argumente.

Aaltola ise leiab, et Euroopa Liidu lahendus võiks olla viisade väljastamise piiramine. Viisaid võiks anda hästi valitud gruppidele, kelle taust on teada. Kuid ka Venemaa piiririikide ehk nn eesliini arvamust tuleb tähelepanelikult kuulata. Kergemeelsus selles küsimuses võib hiljem konflikti eskaleerudes tagasilöögi anda, leiab Aaltola.

Venemaad ja venelasi on mõistlik eraldada nii kaua kui võimalik, leiab Aaltola. Mitte langeda president Vladimir Putini lõksu. Toetada opositsiooni erinevatel viisidel, jätkab Aaltola.

Aaltola tuletab meelde, et osa venelasi on Venemaa ja ka president Putini algatatud sõja vastu. Inimõigusorganisatsiooni OVD-Info andmetel on Kreml alates Venemaa suurpealetungi algusest vahistanud üle 16 000 meeleavaldaja. Lisaks on Venemaa eriti karmistanud sõja- ja sõjandusalase kommunikatsiooni seadusandlust. Ilma propagandamasinata Putin vaevalt ellu jääks, ütleb Aaltola.

Kommentaarid
(Külastatud 176 korda, 1 külastust täna)