Soome asjatundja: Kas Putin on teinud sama vea mis Hitler?

Ukraina luure info kohaselt on Venemaa valitsus hakanud ergutama kaitsetööstust. Venemaa mobiliseeris kaitsetööstuse augusti alguses ja keelas puhkused selle valdkonna töötajatel ning juhtkonnal.

Juulikuus tulid uudised, mille kohaselt on Vene president Vladimir Putin kinnitanud uued seadused, mis võimaldavad puhkuste keelamist sõjaväe jaoks kriitilistes majandusvaldkondades.

Ukraina luure andmetele tuginev USA mõttekoda Institute for the Study of War (ISW) märgib, et Vene valitsus on suurendamas kaitse-eelarvet 600-700 miljardi rubla ehk ligi 10 miljardit euro võrra. Vene armee eelarve on praegu ametlikult ligi 65 miljardit eurot.

ISW märgib, et Vene meedia andmetel külastas kaitseminister Seregei Šoigu hiljuti Venemaa suurimat tankitehast Uralvagonzavod. Ukraina luure on varem märkinud, et tehasel on raskusi tellimuste täitmisega. Mõju avaldavad ka Venemaa-vastased sanktsioonid. Ukraina luure andmetel on Vene riigil raskusi ettevõtetele tehtud tööde eest tasu maksmisega.

Kui info Šoigu visiidi kohta peab paika, siis tähendab see, et Venemaa üritab käivitada või laiendada tootmist.

Venemaa sõjatööstus ei suuda praegu tõenäoliselt kõiki tellimusi täita, leiab Briti sõjaväeluure sotsiaalmeedias. Põhjuseks on asjaolu, et Venemaa vajab relvastust enda tarbeks Ukraina sõjas saadud kaotuste katmiseks. Ainuüksi tanke on kaotatud eri hinnangutel 900-1800.

On levinud arvamus, et Vene valitsuse plaan oli lühiajaline sõda Ukrainas. Pärast Kiievi ja Harkovi kiire vallutamise ebaõnnestumist viidi väed Ukraina idaossa, kus viimastel nädalatel on sõjategevus takerdunud. Järgmised suured lahingud arvatakse toimuvat Ukraina lõunaosas, kus Ukraina on vahelduva eduga sooritanud vasturünnakuid.

Pärast välksõja ebaõnnestumist on Ukrainas jätkatud kurnamissõjaga. See Venemaale sobib, leidis juulikuus Austraalia sõja-asjatundja, kindralmajor Mick Ryan. Lääneriikide toel aga saavutab suuremat edu Ukraina, leiab Ryan. Kuid see sõltub jätkuvast ja suurenevast sõjalisest, luure- ja majandusabist, sanktsioonidest, mõjutamiskampaaniatest ja sellisest strateegilisest kannatlikkusest, mida Läänes alati ei ilmutata, märgib Ryan.

Viimasel ajal pole Lääneriikide sõjaline abi Ukrainale näidanud nähtavaid raugemise märke. USA teatas hiljuti uutest relvasaadetistest, lisaks on näiteks Suurbritannia ja Saksamaa kinkinud Kiievile raskeid raketiheitjaid, mida kasutab ka Soome.

Poola, Slovakkia ja Tšehhi suurendavad Ukraina abistamiseks oma relvatootmist, näiteks suurtükiväe osas, vahendas Reuters teisipäeval.

Kas Putin on teinud sama vea mis Hitler, et sõjatööstuse käivitamisega alustati liiga hilja, küsib Soome endine luureülem kindralmajor Pekka Toveri sotsiaalmeedias.

Toveri meenutas, et Natsi-Saksamaa kaotas Teise maailmasõja „suurema sõjatööstusliku tootmise juures”. Sama võib juhtuda ka Venemaaga, leiab Toveri.

Teise maailmasõja algusaastatel suured võidud saavutanud Natsi-Saksamaa ei suutnud võistelda USA, Nõukogude Liidu ja Ühendkuningriigi sõjatööstuse tootmismahtudega. Arvatakse, et Saksamaa käivitas oma sõjatööstuse täisvõimsusel alles pärast 1942. aasta katastroofilisi lüüasaamisi.

Kommentaarid
(Külastatud 1,724 korda, 1 külastust täna)