Euroopa Liit kaalub Türgi suhtes sanktsioonide kehtestamist

Euroopa Liit kaalub liiga sõbralike suhete tõttu Venemaaga sanktsioonide kehtestamist Türgi suhtes. Läänes suhtutakse murelikult Türgi ja Vene presidentide Recep Tayyip Erdoğani ja Vladimir Putini üha paremasse läbisaamisse.

Ühe Euroopa Liidu ametniku sõnul jälgitakse Türgi ja Venemaa suhteid üha terasemalt, vahendab Financial Times.

Ühe ametniku väitel kaalutakse koguni ettevõtete ja pankade tegevuse väljatõmbamist Türgist, kui Erdoğan jätkab oma Vene-sõbralikku tegevust.

Euroopa Liidu ametnike väitel pole asja veel ametlikul tasandil arutatud, samuti võib olla sanktsioonide kehtestamine Türgi suhtes keeruline ELis valitsevate erimeelsuste tõttu.

Samas võivad üksikud Euroopa Liidu riigid hakata Türgi suhtes piiranguid kehtestama. Näiteks võidakse ettevõtetel keelata Türgi ettevõtete rahastamine. Samuti pole välistatud sanktsioonid, kui Türgi jätkab Venemaale lähenemist.

Türgi ja Vene kokkulepete kohaselt on Vene kodanikel võimalik Türgi pankade abil sanktsioonidest mööda hiilida. USA on hoiatanud, et karistab riike, mis võimaldavad Venemaal sanktsioonidest mööda hiilida. USA on juba Türgit hoiatanud.

Pärast eelmisel nädalal toimunud Türgi-Vene tippkohtumist Sotšis ütles Vene peaministri asetäitja Aleksander Novak, et Türgi on nõus maksma Vene gaasi eest rublades. Lisaks arutasid Putin ja Erdoğan omavahel pangandussidemeid ning rubla- ja liiritehinguid.

Tagasiteel Venemaalt rääkis Erdoğan lennukis ajakirjanikele, et on toimunud „olulised arengud” seoses Vene pangakaardi Mir kasutamisega Türgis. See võimaldab venelastel Türgis asju ajada, kui nad Visa ja Mastercardi kaarte enam kasutada ei saa. Erdoğani sõnul on võimalik Miri kaardiga maksta Türgis poodides ja hotellides. Läänes kardetakse, et nii on võimalik sanktsioonidest mööda hiilida.

Türgi on tihedalt seotud Lääne rahasüsteemidega ning riigis on pikalt tegutsenud Lääne ettevõtted nagu Coca-Cola, Ford, Bosch ja BP.

Läänes võidakse hakata ettevõtetelt nõudma Türgis tegevuse peatamist, mis omakorda võib tekitada vastuseisu mõnedes Euroopa riikides.

Erdoğan ajab enda väitel „tasakaalu” poliitikat Moskva ja Kiievi vahel. USA on juba kehtestanud Türgi kaitsetööstuse vastu sanktsioonid seoses Vene õhutõrjesüsteemi S-400 ostuga. Türgi on omalt poolt ähvardanud vastu seista Soome ja Rootsi liitumisele NATO-ga. Türgi on Euroopa Liidu jaoks oluline partner terrorismi ja massilise migratsiooni ärahoidmisel. Riigis on ligi 4 miljonit Süüria kodanikku vastavalt kokkuleppele Euroopa Liiduga, et ära hoida nende edasine liikumine Euroopasse.

Konflikt Venemaa ja Ukraina vahel on suurendanud Türgi osatähtsust tänud riigi strateegilisele asukohale Vahemere ja Musta mere vahel. President Erdoğan aitas sõlmida kokkulepet, mis võimaldab Ukrainal vilja eksportida ja sellega ära hoida üleilmset toidukriisi.

Kommentaarid
(Külastatud 1,185 korda, 1 külastust täna)