Euroopa riigid kannatavad Ukrainasse sissetungi tõttu kehtestataud Vene-vastaste sanktsioonide tõttu. Valitsused aga neist loobuda ei taha, sest ei nähta muud võimalust Ukraina toetamiseks.

Euroopa majandusandmed näitavad majanduslangust, kuigi suvise turismihooaja tõttu lükkub see mõnes piirkonnas edasi, samas kui kõrged toidu- ja energiahinnad õhutavad rahulolematust ja avaldavad valitsustele survet. Mõned Lääne-Euroopa poliitikud seavad kahtluse alla Venemaa-vastaste sanktsioonide kasulikkuse, kutsudes üles tegema suuremaid jõupingutusi konflikti lahendamiseks, vahendab Wall Street Journal.

Kuid Moskva otsus kärpida gaasitarneid Euroopa Liidu riikidele kättemaksuks EL-i sanktsioonide eest ning üha rohkem tõendeid Vene sissetungijate sooritatud sõjakuritegude kohta on jätnud vähe võimalusi Venemaaga kokkuleppe saavutamiseks, väidavad kõrged ametnikud ja analüütikud.

Venemaa presidendi Vladimir Putini otsus energeetikat relvana kasutada on põrmustanud aastakümneid kestnud oletuse, et Moskva on geopoliitilistest pingetest hoolimata usaldusväärne partner. Saksamaa, Itaalia ja teised suuremad Venemaa gaasi ja nafta ostjad püüavad nüüd Venemaa osa alternatiivsete allikatega asendada.

Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz ütles viimastes telefonivestlustes Putinile, et EL-i sanktsioone muudetakse ainult Ukrainale vastuvõetava relvarahulepinguga seoses. „Põhimõtteliselt öeldi Putinile, et ainult [Ukraina president Volodõmõr] Zelenski, ainult Ukraina saab sanktsioonid tühistada,” ütles üks Saksa ametnik.

Venemaa üritab jätkuvalt vallutada üha suuremat Ukraina territooriumi, samal ajal kui Ukraina on väitnud, et soovib suruda pealetungivad Vene väed tagasi nendele positsioonidele, mis olid veebruaris.

Arvamusküsitlused näitavad, et ärevus sõja majanduslike tagajärgede pärast kasvab kõikjal Euroopas, kuigi toetus Ukrainale on endiselt suur. Enamikus EL-i idapoolsetes liikmesriikides on valijad ja valitsused otsustanud Venemaale survet avaldada sanktsioonide ja Kiievile antava sõjalise abi kaudu, olenemata selle hinnast.

Mõnel pool Lääne-Euroopas muutub Venemaa vastasseisu poliitika keerulisemaks. Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni ärimeelne partei kaotas hiljuti parlamendis enamuse pärast seda, kui oponendid haarasid kinni kõrgest inflatsioonist, kujutades Macroni juhina, kes eirab keskmiste prantsuse perede majanduslikke probleeme.

Paremäärmusliku partei juht Marine Le Pen kutsus eelmisel nädalal Macroni leevendama sanktsioone Venemaa vastu, kellega Le Penil endal on olnud soojad sidemed. „Nendel sanktsioonidel pole absoluutselt mingit eesmärki, välja arvatud see, et Euroopa inimesed, sealhulgas prantslased, peavad kannatama,” ütles Le Pen pressikonverentsil, lisades, et ta loodab, et sanktsioonid „kaovad, et vältida Euroopa elektrikatkestusi, eriti seoses maagaasi impordiga”.

Saksamaal hoiatas Saksimaa liidumaa peaminister Michael Kretschmer hiljuti oma konservatiivset parteid ja Saksamaa poliitilisi institutsioone, et Venemaa isoleerimine on ohtlik. „Me liigume 8-10-protsendilise inflatsiooni suunas… Olen äärmiselt mures kogu meie majanduse ja meie riigi sotsiaalse ühtekuuluvuse pärast,” ütles ta ajalehele Die Zeit.

Kuid enamik Saksamaa ja Prantsusmaa poliitilisi otsustajaid toetab jätkuvalt sanktsioonide ja Venemaa energia väljavahetamise strateegiat.

Itaalias võidab arvamusküsitluste kohaselt septembri lõpus toimuvad erakorralised valimised parempoolne koalitsioon. Mõned Itaalia parempoolsed liidrid, sealhulgas endine peaminister Silvio Berlusconi, on varem ilmutanud sümpaatiat Venemaa suhtes.

Kuid Giorgia Meloni, kelle paremäärmuslik partei Itaalia vennad on küsitluste järgi teel järgmise koalitsioonivalitsuse juhtimisele, on võtnud tugeva positsiooni, mis pooldab Lääne toetust Ukrainale ja sanktsioone Venemaale.

Tõenäoliselt ei pehmenda uus koalitsioon praeguse Draghi valitsuse poliitikat, ütles koalitsiooni kuuluva Liiga partei juhi asetäitja Giancarlo Giorgetti väljaandele Wall Street Journal.

Ühendkuningriigis ei mõjuta samuti peaminister Boris Johnsoni tagasiastumise järgne poliitilise juhtkonna vahetus tõenäoliselt Venemaa ja Ukraina poliitikat.