Kole lugu: Helsingi ja Vantaa linnadel on probleeme palkade väljamaksmisega

Helsingi ja Vantaa linnadel on olnud alates aprillikuust probleeme paljade väljamaksmisega. Inimesed on pidanud kannatama stressi ja unetuid öid. See võib kaasa tuua vajaduse hüvitada töötajate kiirlaenude intressid.

Helsingi palgamaksmine läks aprillis üle uuele infosüsteemile Sarastia. Vantaa sotsiaal- ja tervisetöötajate palgamaksed aga läksid üle Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonna HUS süsteemi HUS Asvia. Nii Helsingis kui Vantaal on pärast seda olnud palgamaksetega probleeme, vahendab Helsingin Sanomat.

Probleemid on olnud mitmesugused: lisade ja hüvitiste puudumine, puhkusepäevade vale arvestus ja valed maksuprotsendid. Maksmata on jäänud välja terved palgad, mõnedel juhtudel mitme kuu vältel.

Lisaks on infot antud väga vähe asja kohta. Kui inimesed on küsinud infot, siis vastuseid pole saadud.

Olukorra tõsidust peegeldab asjaolu, et juuni keskel oli Helsingi palgaarvestuses üle 10 000 lugemata e-kirja.

Turu ülikooli tööõiguse emeriitprofessor Seppo Koskinen ütles, et lepingu rikkumine on lisaks palga maksmata jätmisele ka kehv infoedastus. Tööandja peab teatama, millal palk välja makstakse ja põhjuse, miks pole suudetud maksta. Lepingupartnerid peavad alati teist poolt informeerima, kui oma kohustusi ei suudeta täita.

Õigusteaduste doktor Niklas Bruun tõdeb samuti, et info andmine kuulub lojaalsuskohustuse hulka. Kui märgatakse, et probleem on laiem, peab tööandja avama infopunkti või midagi säärast. Nii suurel linnal nagu Helsingi peaks olema leping süsteemi arendajaga, et kui tekivad probleemid, siis korraldatakse info edastus.

Töötajal on õigus saada viiviseintressi, kui palgamakse jääb hiljaks. Paljud on rääkinud, et viiviseintress on nii madal, et sellest pole mingit abi. Kui näiteks 2000 eurot jääb nädala hiljaks, siis on viiviseintress 2,7 eurot. Kui seda summat tuleb oodata kuu, on intress 11,7 eurot.

Mõned töötajad on pidanud laekumata palgaraha tõttu laenu võtma. Inimesed on võtnud isegi kiirlaene. Seppo Koskineni sõnul peab tööandja sellisel juhul kulud hüvitama.

Kui näiteks suudetakse ära tõestada, et üüri maksmiseks on tulnud võtta kiirlaenu, siis saab nõuda tööandjalt intressi hüvitamist, märkis Koskinen.

Bruun lisab, et kui näiteks palk on jäänud mitu kuud maksmata, siis on selge, et töötajal tekivad probleemid ja tööandja peab kulud hüvitama.

Hüvitiste väljanõudmisel saab töötajaid abistada ametiühing. Töötaja peab ainult välja tooma, millised on olnud kulud. Lisaks saab nõuda tööandjalt hüvitist palgata jäämisega seotud moraalse kahju eest.

Kommentaarid
(Külastatud 1,713 korda, 1 külastust täna)