Valgevene analüütiku hirmutav prognoos: Soome võidakse pagulastega üle ujutada

Soome võidakse pagulastega üle ujutada ja võtmetegijad on Venermaa, Türgi ning Afganistan. Venemaa võib kasutada pagulasi relvana NATO-ga liituva Soome vastu.

See teema oli arutusel eelmisel nädalavahetusel Tallinnas toimunud Lennart Meri konverentsil. Üks panelistidest oli analüütik Arseni Sivitski, kes juhib Minskis tegutsevat Strateegia ja välispoliitika analüüsikeskust (Forstrategy.org), vahendab Ilta-Sanomat.

Sivitski hinnangul on selline stsenaarium vägagi võimalik. Putin võib mõelda, et see on ainus tõhus relv, mida saab kasutada Soome vastu.

Sivitski sõnul ei korraldanud möödunud suvel ja sügisel toimunud tohutut migrantide voolu Valgevenest Poola, Leetu ja Lätti ainult autoritaarne liider Aleksandr Lukašenka. Selle missiooni ja inimvoo korraldamise taga on algusest peale olnud Vene julgeolekuteenistus FSB ja teised Venemaa luureagentuurid.

Venemaa julgeolekuorganite roll vabatahtlike immigrantide värbamisel ja Valgevene kaudu Euroopasse suunamisel on mitmel viisil ära tõestatud. Nii et Putin oli algusest peale kõige taga, kuigi ka Lukašenka kasutas immigrante oma eesmärkide saavutamiseks, ütleb Sivitski.

Sivitski sõnul on Venemaa relvastatud rünnak Soome vastu väga ebatõenäoline, kuna Soome on NATO-ga liitumise taotluse menetlemise käigus juba saanud erinevaid kahepoolseid julgeolekulubadusi Suurbritannialt, USA-lt ja Prantsusmaalt.

Kui Putin soovib Soomet survestada, valib ta ilmselt teised vahendid – ja üheks neist võiks olla migratsioonivoogude kasutamine sarnaselt aastatel 2015-2016 toimunud nn rattaralliga.

Sivitski sõnul pole aga seekord rändevoogude ohjamine nii lihtne kui 2016. aasta kevadel Soome idapiiril või 2021. aasta sügisel Valgevene piiril. Üheks põhjuseks on tema sõnul see, et Euroopa võimudel õnnestus välja töötada viis, kuidas veenda migrante Valgevenesse vedanud Türgi ja Iraagi lennufirmasid koostööle. Minskisse suunduvad liinid kas peatati üldse või kontrolliti tähelepanelikumalt reisijate reisi eesmärki.

Venemaa jaoks on suurim probleem see, kuidas nad saaks korraldada migrantide transpordi, kui vähemalt osa lennufirmasid keeldub selles osalemast.

See aga ainult aeglustaks migratsiooni. Venemaa ja Türgi vahel on endiselt tihe lennuliiklus, kuna mõlema riigi lennufirmad veavad Venemaa turiste vaatamata Ukraina sõjale ja lääneriikide sanktsioonidele. Venemaal on riigi enda lennufirmade kaudu ühendused ka paljude teiste potentsiaalsete migrantide päritoluriikidega.

Möödunud nädalal oli Vene meedias juttu, et suve alguses lisandub Venemaa ja Türgi vahel koguni 450 uut iganädalast lendu. Kokku on Türgi ja Venemaa vahel 665 lendu nädalas.

Türgi on praegu üks võtmetegijaid Soome ja Rootsi NATO taotluste heakskiitmisel. Nii et palju sõltub sellest, kas Recep Tayyip Erdogan teeb Putiniga mingeid diile.

Sivitsiki ei näe Venemaa ja Türgi vaheliste lendude arvu suurenemises kohe vihjet migrantide arvu kasvule. Palju oleneb sellest, kuidas edenevad Türgi kõnelused lähinädalatel Soome, Rootsi, USA ja NATOga. Kui selles vallas edu pole, on Türgi vähem valmis tegema koostööd Euroopa Liiduga illegaalse immigratsiooni tõkestamisel, kui Venemaa otsustab samal ajal kasutada Türgit migrantide transiidisõlmena, ütleb Sivitski.

Võimalike lennuliinide korraldamise kõrval toob Sivitski Türgi nime välja ka muus seoses. Nimelt on kõige murettekitavam olukord kujunemas Afganistanis. Talibani režiim peaks suutma ära hoida edasisi rahutusi ja riigi jõudmist humanitaarkriisi.

Türgi on Pakistani ja Hiina kõrval üks riikidest, mis on aidanud Talibani režiimil ära hoida Afganistani humanitaarkriisi. Kui see mingil põhjusel ebaõnnestub, võib tulemuseks olla uus põgenikevool, hindab Sivitski.

Teisalt on teada ka see, et Putini režiim on olnud tihedas kontaktis Afganistani uue juhtkonnaga. Talibani delegatsioonid on pidanud Moskvas ametlikke kõnelusi ning Venemaa on püüdnud saada täit kasu nii USA kui ka kogu Lääne poliitika ebaõnnestumisest.

Küsimusele, kas Moskva võib koos Talibaniga migrandivoolu korraldada, vastas Savitski, et tõenäoliselt ei sõlmi Venemaa Talibaniga sellist otsest kokkulepet. Aga Kreml oleks kindlasti valmis kiiresti reageerima, kui Afganistanis peaks toimuma uus humanitaarkatastroof, mida seal juba mõnda aega prognoositakse.

Igal juhul vajab Venemaa Sivitski hinnangul migratsiooni-alase operatsiooni alustamiseks oma lähiümbruses põgenikekriisi, mida ta saab ära kasutada. Kui algus on tehtud, oleks võimalik kaasata ka Venemaal juba elavaid kolmandate riikide kodanikke. Osa Valgevene rändevoogudest koosnes pikka aega Venemaal elanud kolmandate riikide kodanikest – nagu see oli ka talvel 2015–2016 üle idapiiri Soome saabunud varjupaigataotlejate puhul.

Sivitski sõnul on Venemaa jaoks probleem selle stsenaariumi elluviimisel ka see, et suur osa Soome idapiiril olevatest vägedest on saadetud sõdima Ukrainasse. Seetõttu oleks migrantide suunamine Soome piirile ohtlik ka Venemaa jaoks. Operatsiooni läbiviimine on võimalik vaid siis, kui Venemaa suudab piirkonda tuua teatud arvu mehi, kes täidaksid Soome piiril tekkinud „julgeolekuvaakumi”.

Kommentaarid
(Külastatud 2,914 korda, 1 külastust täna)