USA võib saata Ukrainale mitmikraketiheitjad juba järgmisel nädalal, kinnitasid USA valitsuse allikad CNN-ile.

Ukraina kõrged ametnikud, sealhulgas president Volodõmõr Zelenski, on viimastel nädalatel palunud USA-l ja tema liitlastel saata mitmikraketiheitjaid ehk MLRS-e. USA-s toodetud relvasüsteemid suudavad tulistada korraga suures koguses rakette sadade kilomeetrite kaugusele – palju kaugemale kui ükski Ukraina olemasolevatest süsteemidest – mis ukrainlaste väitel võib tuua muutuse sõja käiku Venemaa vastu.

Teine süsteem, mida Ukraina on taotlenud, on mobiilne suurtüki raketisüsteem, tuntud kui HIMARS, mis on kergem ratastel süsteem ja suudab tulistada sama tüüpi laskemoona kui MLRS.

Venemaa on viimastel nädalatel rünnanud Ukrainat ida pool, kus Ukraina jääb alla nii isikkoosseisu kui relvajõu poolest, rääkisid Ukraina ametnikud.

USA presidendi Joe Bideni administratsioon on nädalaid venitanud süsteemide saatmisega, kuna riiklikus julgeolekunõukogus kardetakse, et Ukraina võib süsteeme kasutada rünnakute korraldamiseks Venemaa pinnal, ütlesid ametnikud.

Ametnikud ütlesid, et küsimus oli päevakorral eelmisel nädalal Valges Majas toimunud kahel kohtumisel, kus valitsuskabineti liikmed kogunesid, et arutada riigi julgeolekupoliitikat. Probleemiks oli sama asi, millega USA valitsus on olnud jännis juba sõja algusest saadik – kas Venemaa peab üha raskema relvastuse saatmist Ukrainasse provokatsiooniks, mis võib käivitada mingisuguse kättemaksu USA-le.

Üks suur takistus on allikate sõnul olnud raketisüsteemide suur laskeulatus. MLRS ja selle kergem versioon HIMARS võivad olenevalt laskemoona tüübist lasta kuni 300 kilomeetri kaugusele. Tulistatakse mobiilsest sõidukist maapealsete sihtmärkide pihta, mis võimaldab ukrainlastel kergemini tabada sihtmärke Venemaal.

Arvatakse, et Ukraina on juba korraldanud arvukalt piiriüleseid rünnakuid Venemaale, mida Ukraina ametnikud ei kinnita ega lükka ümber. Venemaa ametnikud on avalikult öelnud, et igasugune oht nende kodumaa pinnal kujutab endast eskalatsiooni, ning on öelnud, et lääneriigid teevad ukrainlaste relvastamist jätkates endast sõja õigustatud sihtmärgid.

Teine suurem murekoht on Bideni administratsioonil see, kas USA saab endale lubada nii paljude kõrgekvaliteediliste relvade ära andmist sõjaväe varudest, ütlesid allikad.

USA kaitseminister Lloyd Austin vastas esmaspäeval küsimusele, kas USA varustab Ukrainat raketisüsteemidega järgmist: „Ma ei taha ette rutata ressursside hankimise protsessis.”

USA valitsusel oli sama mure Ukrainale täiendavate hävitajate MiG-29 hankimisel, mis mõnede arvates võib anda ukrainlastele võimaluse sõdida Venemaal. Lõppkokkuvõttes otsustas USA mitte anda Poolale uusi lennukeid, mis oleks võimaldanud poolakatel varustada Ukrainat nõukogude-aegsete MiG-idega.

Arutelu MLRS-i üle on sarnane sellele, mis toimus enne seda, kui USA otsustas eelmisel kuul alustada raskemate pikamaahaubitsate saatmist Ukrainasse. Relvasaadetised piirdusid tankitõrjerakettidega Javelin ja lähimaa õhutõrjerakettidega Stinger, samuti väikerelvade ja laskemoonaga. Haubitsad M777 võimaldavad märkimisväärselt suuremat laskeulatust ja võimsust võrreldes varasemate süsteemidega, kuid isegi need piirduvad umbes 25 kilomeetriga. MLRS suudab tulistada palju kaugemale kui ükski USA seni saadetud relvaliik.

Üks lahendus võib olla Ukraina varustamine väiksema tegevusulatusega raketisüsteemidega, ütlesid ametnikud – see variant on samuti kaalumisel. Ametnikud ütlesid CNN-ile, et ukrainlaste väljaõpe raketiheitja süsteemide kasutamiseks ei võta palju aega – tõenäoliselt umbes kaks nädalat.

Iga eraldis varudest avaldab mõju USA sõjalisele valmisolekule. Varasemate eraldiste puhul on risk olnud „suhteliselt madal”, ütles esmaspäeval USA väejuht, kindral Mark Milley. Ta lisas, et sõjavägi jälgib „väga-väga hoolikalt”, et varud ei langeks alla ohtliku taseme.

Mure kasvab oluliselt võimekamate ja kallimate süsteemide puhul, mille varud pole USA-l eriti suured, ütlesid allikad.

USA kaitseministeeriumi ametnikud kohtusid eelmisel nädalal relvatootja Lockheed Martini tegevjuhiga, et arutada MLRS-i tarneid ja tootmise suurendamist, ütles üks kohtumisega kursis olev allikas CNN-ile. Kohtumist juhtis kaitseministri asetäitja Bill LaPlante, kes tegeleb varustusega.

Ühendkuningriik pole samuti veel otsustanud, kas süsteeme saata, ja soov on teha seda koos USA-ga, rääkisid kaks ametnikku CNN-ile.

Ukraina poolel on viimastel nädalatel kasvanud pahameel USA otsustusvõimetuse pärast, sest nad arvavad, et kui USA saadab süsteemid, siis teised riigid järgivad kiiresti eeskuju.

Veel käesoleval nädalal oli USA kaitseministeerium Pentagon öelnud Ukrainale, et „töötame selle kallal,” ütles üks ärritunud Ukraina ametnik, kes lisas, et Ukraina nõuab otsuse kohta vastust „iga tund”.

„Me vajame väga relvi, mis võimaldaks vaenlast pika vahemaa tagant lüüa,” ütles Ukraina kõrgeim sõjaväejuht kindral Valeri Zalužnõi neljapäeval. „Ja sellega ei saa viivitada, sest viivituse hinda mõõdetakse inimeste eludega, kes on kaitsnud maailma [Vene fašismi] eest.”

Kui Ukraina välisministrilt Dmõtro Kulebalt neljapäeval küsiti, millised on tema riigi kõige pakilisemad vajadused, vastas ta: „Kui te tõesti hoolite Ukrainast, siis relvad, relvad ja veel kord relvad.”

„Minu jaoks on kõige vähem meeldivam lause „töötame selle kallal”, ma vihkan seda. Ma tahan kuulda, kas „Saime aru” või „Seda ei juhtu”,” lisas ta.

Colorado demokraatide rahvasaadik Jason Crow, kes viibis käesoleva kuu alguses USA parlamendi delegatsiooni koosseisus Kiievis, ütles CNN-ile, et usub, et süsteemid võivad aidata Ukrainal Venemaa vastu märkimisväärset edu saavutada.

„Ma arvan, et see võib ausalt öeldes olukorda muuta,” ütles Crow, ja seda mitte ainult ründe, vaid ka kaitse osas. Ta selgitas, et Vene tavasuurtükiväe laskeulatus on umbes 50 km, mis ei pääseks ohustama Ukraina linnade keskusi, kui sinna paigutataks MLRS-süsteemid. „Nii et see võtaks neilt piiramistaktika võimaluse,” ütles ta venelaste tegevuse kohta.