Ukraina peaks loovutama Venemaale alasid, et saavutada rahu, ütles Davosi majandusfoorumil USA endine välisminister Henry Kissinger.
98-aastane Kissinger ütles, et rahu tuleb saavutada viivitamatult. Kui aga sõda jätkub ja Venemaaga ei suudeta kokku leppida, on sellel hirmuäratavad tagajärjed tervele Euroopale, vahendab Newsweek.
„Läbirääkimistega tuleb alustada järgmise kahe kuu jooksul, enne kui tekivad uued murrangud ja pinged, millest kergesti üle ei saa,” ütles Kissinger. Tema sõnul peaks eraldusjoon kulgema sealt, mis oli enne rünnaku algust. Sõja jätkamine aga ei tähenda Ukraina vabadust, vaid uut sõda Venemaa enda vastu.
Kissinger oli USA välisminister 1970. aastatel Richard Nixoni ja Gerald Fordi ajal. Ta hoiatas sõjategevuse venitamise eest ja nõudis läbirääkimiste alustamist.
Endine välisminister ütles, et Venemaa on olnud Euroopa oluline osa 400 aastat, toimides kontinendi jaoks kriitilistel aegadel jõu tasakaalustajana. Kissinger ütles, et lääneriigid peaksid meeles pidama Venemaa tähtsust Euroopas ja mitte laskma end „hetkemeeleolust” mõjutada.
Venemaa välisministri asetäitja Andrei Rudenko teatas esmaspäeval, et Venemaa on avatud võimalusele rahukõneluste taasalustamiseks, kui Ukraina teeb esimese sammu.
„Oleme valmis naasma niipea, kui Ukraina näitab üles konstruktiivset seisukohta ja vähemalt reageerib talle esitatud ettepanekutele,” ütles Rudenko Moskvas ajakirjanikega vesteldes. Ta ei täpsustanud, milline oleks see konstruktiivne seisukoht Ukraina jaoks.
Ukraina on paistnud olevat üha enam vastu rahuläbirääkimistele, mille kohaselt Kiiev loovutab osa territooriumist Moskvale.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles Davosis peetud videokõnes, et Venemaa president Vladimir Putin ei ole huvitatud kõnelustest ega millestki, mida foorumil osalejad arutavad. Zelenski ütles, et Putin on huvitatud ainult „toorest jõust”.
„Käesoleval aastal on sõnal „pöördepunkt” rohkem kui retooriline tähendus,” ütles Zelensky. „See aasta on tõesti aasta, mil otsustatakse, kas toores jõud hakkab maailma valitsema.”
„Kui jah, siis suurriike meie mõtted ei huvita ja Davosi kohtumisest pole enam kasu. Toores jõud ei taotle muud kui nende alistamist, keda ta püüab alistada, ja see ei räägi, vaid tapab, nagu teeb Venemaa. Ukrainas on just nii, nagu me täna räägime.”
Viimase nädala jooksul on Ukraina ametivõimud teinud jõulisi avaldusi rahulepingu sõlmimise võimaluse vastu, mis tähendaks mis tahes territooriumi Venemaale loovutamist.
Zelenski nõunik Mõhailo Podoljak välistas 21. mail sellise relvarahu sõlmimise võimaluse, mille tulemusena Kiiev on sunnitud loovutama oma territooriumid Moskvale, öeldes, et selline lahendus annaks Venemaale ainult eelispositsiooni järjekordseks suuremaks sõjaks tulevikus.
„See ei peata sõda [pärast järeleandmisi], see lihtsalt pannakse mõneks ajaks pausile,” ütles Podoljak Reutersile antud intervjuus.
„Mõne aja pärast uuendavad venelased oma relvastust, tööjõudu ja õpivad vigadest, teevad veidi uuendusi, vallandavad kindraleid… Ja alustavad uut pealetungi, veelgi verisemat ja ulatuslikumat.”
Päev pärast Podoljaki kommentaari ütles Zelenski büroo juht Andri Jermak, et sõda ei lõpe ilma „Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse täieliku taastamiseta”.
Oodatakse, et Zelenksi kutsub lääneriike üles uuendama oma toetust Ukrainale ning pakkuma Kiievile rohkem sõjalist ja majanduslikku tuge Venemaa-vastase vastupealetungi alustamiseks.
