Kui midagi kohe kiiresti ette ei võeta, siis ähvardab tervet maailma toidukatastroof, kus kehvemal järjel inimesed jäävad nälga ning paljud surevad.
Põhjus on Venemaa sissetungis Ukrainasse. Ukraina ja Venemaa koos toodavad ligi 12 protsenti maailma toidust. Nisu hind on aasta algusest kerkinud 53 protsenti, ja lisaks oli 16. mail 6-protsendiline tõus pärast seda, kui India teatas, et keelab toidu ekspordi seoses kuumuse ja kehva saagiga, vahendab Economist.
ÜRO peasekretär António Guterres hoiatas 18. mail, et maailma ähvardab toidupuudus, mis võib kesta aastaid. Toidu ostmisega raskustes inimeste arv on kerkinud 440 miljoni võrra 1,6 miljardini. 250 miljonit elavad nälja piiril. Kui sõda Venemaa ja Ukraina vahel edasi kestab, kistakse sajad miljonid inimesed vaesusse. Tekib poliitiline rahulolematus, lapsed jäävad nälga ja paljud inimesed kannatavad.
Venemaa ja Ukraina toodavad 28 protsenti maailmaturul müüdavast nisust, 29 protsenti odrast, 15 protsenti maisist ja 75 protsenti päevalilleõlist. Ukraina varustab toiduga poolt Liibanoni ja Tuneesia vajadusest, Liibüa ja Egiptuse puhul on see kaks kolmandikku. Ukraina varustab toiduga kokku 400 miljonit inimest. Sõda on aga varustust häirinud, sest Ukraina mineeris oma sadamad ja Venemaa blokeerib Odessat.
Isegi ilma sõjata oleks käesolev 2022. aasta olnud väga raske. Hiina on maailma suurim nisutootja ja teatas, et saak on tänavu üks kehvemaid, kuna vihmad takistasid eelmisel aastal külvi. Nüüd on väga suur kuumus Indias, mis on maailma suuruselt teine viljatootja. Veepuudus aga võib jätta saagid kehvaks USA-s ja Prantsusmaal. Aafrikas valitseb suur põud.
Kõigel sellel on ränk mõju vaesematele inimestele. Vaestes riikides kulutavad inimesed niigi 25 protsenti sissetulekust toidule. Aafrikas on see koguni 40 protsenti. Egiptuses moodustab leib 30 protsenti toidust. Paljudes riikides ei jõua valitsused toidule piisavalt enam peale maksta.
Kriis läheb üha hullemaks. Ukraina jõudis juba aasta algul enamuse viljast välja vedada. Venemaa suudab veel vilja müüa, vaatamata kehtestatud piirangutele. Sõjast puutumata Ukraina hoidlad on aga maisi ja otra täis. Farmeritel pole seetõttu kuhugi panna oma järgmist saaki, mis hakkab saabuma juuni lõpus. Seetõttu võib palju vilja raisku minna. Lisaks napib põllumeestel kütust ja tööjõudu, et külvata uut saaki. Venemaal aga pole piisavalt seemet ja taimekaitsevahendeid, mis tulid Euroopa Liidust.
Vaatamata kiirele hinnatõusule ei suuda ülejäänud maailma põllumehed sõjas tekkinud auku täita. Üks põhjus on selles, et hinnad kõiguvad. Lisaks väheneb kasum, sest energia ja väetiste hinnad tõusevad. Kui põllumehed ei saa väetist, jäävad saagid kesiseks.
Poliitikud on mures ja see muudab asja hullemaks. Paljud riigid nagu Kasahstan ja Kuveit on kehtestanud toidule ekspordipiirangud. Niisamuti piiratakse väetiste eksporti. Kui kauplemine jääb seisma, järgneb näljahäda.
Lääneriigid süüdistavad kõiges Putinit ja Venemaa peab süüdlaseks Lääne sanktsioone. Sellises olukorras võib tegevus seisma jääda ning paljud inimesed surevad.
Selle asemel peaks riigid tegema jõupingutusi, et turud avatuna hoida. Euroopa peaks aitama Ukrainal vilja välja vedada rongide ja veokitega, Rumeenia ja Balti riikide sadamate kaudu. Samas suudetakse sedasi välja vedada vaid 20 protsenti saagist. Toetust vajavad toitu importivad riigid, et probleemid üle pea ei kasvaks.
Võimalus on asenduseks. Ligi 10 protsenti viljast läheb biokütuste toomiseks ja 18 protsenti toiduõlidest biodiisli tootmiseks. Soome ja Horvaatia on juba vähendanud biokütuste kohustuslikku hulka kütustes ja teised riigid peaks tegema sama. Lisaks kulub palju vilja loomasöödaks. Ligi 13 protsenti maailma viljasaagist läheb loomasöödaks. 2021. aastal importis Hiina 28 miljonit tonni maisi sigade toitmiseks, seda on enam kui Ukraina aastane ekspordimaht.
Abi oleks ka Musta mere blokaadi lõhkumisest. Ligi 25 miljonit tonni nisu ja maisi, mis on maailma vaesemate riikide aastane tarbimismaht on Ukrainas blokeeritud. Venemaa peaks andma võimaluse Ukrainal viljaga kaubelda, Ukraina peaks demineerima sissepääsu Odessasse ja Türgi peaks laskma laevad Bosporuse väina.
See pole aga lihtne. Venemaa tahab kahjustada Ukraina majandust. Ukraina ei soovi oma miine eemaldada. Kaasa peaks aitama India ja Hiina. Võimalik, et kaubalaevu peaks kaitsma sõjalaevad. Maailma toitmine on oluline kõigi jaoks.
