Helsingis on kõige enam koroonat ida- ja kaguosas

Helsingi suurimad kolded jäävad linna ida- ja kaguossa. Nakatumine on kõige suurem Tammisalo, Laajasalo, Lõuna-Laajasalo, Kaitalahti, Jakomäki ja Alppikylä asumites.

Tammisalos on 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta 1 709, kaks nädalat tagasi oli see veel 87. Laajasalo värskeim number on 1394 ja Lõuna-Laajasalos 1031, vahendab Helsingin Sanomat.

Terve Helsingi peale on 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta 329. Kuusisaari, Lehtisaari, Ruskeasuo, Kulosaari ja Ida-Pasila koroona olukord on mõõdukas.

Helsingi linna nakkushaiguste arst Terhi Heinäsmäki põhjendas suuri erinevusi nakatumistes sellega, et Helsingi koolides on viimastel nädalatel tekkinud suured nakkuskolded. Selline tendents on igal pool Helsingis.

Heinäsmäki ütles, et lapsed on aktiivsed ja nakkus levib. Lapsed ei põe haigust enamasti raskelt. Nad ei koorma haiglaid.

Teisalt võib nakatumiste suurt arvu neis piirkondades põhjendada sellega, et inimesed on käinud aktiivselt testimas.

Helsingis laiemalt on koroona olukord viimastel nädalatel kiiresti halvenenud. Helsingi ja Uusimaa ravipiirkond HUS pidi tõstma intensiivravi kohtade arvu 15 pealt 21 peale. Seni on kriitiliseks intensiivravi patsientide piiriks peetud 15 patsienti.

Uued HUS-i intensiivravi kohad tähendavad seda, et iga päev jääb ära 4-5 lõikust. Nakatumiste kasv väljendub tervishoiuteenuste viibimises.

Kuivõrd nakatumiste arv on kiiresti kasvanud, on sattunud raskustesse ka nakatumiste jälitamine ja inimeste läbihelistamine. Aja võitmiseks soovitab Heinäsmäki kõigil nakatunutel täita veebis elektroonilise ankeedi, mis neile on saadetud e-posti teel.

Vantaal on nakatumiste arv Helsingist kõrgem, seal on 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta 363, Espoos on vastav number 278. Soomes on vastav number keskmiselt 218.

Kommentaarid
(Külastatud 416 korda, 1 külastust täna)