Printsess Dianale manustati pärast õnnetust kahte rahustit, mis tekitasid probleeme, ütleb dokumente uurinud soomlane.

Printsess Diana suri 31. augustil 1997 Pariisis toimunud liiklusõnnetuses. Tema surma põhjustasid esmaabis tehtud saatuslikud vead, ütleb juhtumiga tutvunud Soome kiirabiarst Paul Eskelinen, vahendab MTV.

Traagiline õnnetus juhtus keskööl pärast seda, kui paparatsod olid printsess Diana liikumist terve päeva ja öö jälginud. Ja kui printsess lahkus keskööl oma hotellist koos oma kallima Dodi Al-Fayediga, järgnesid paparatsod talle.

Autojuht Henri Paul, kes sõitis suurel kiirusel mööda Seine’i kallast, kaotas Pont de l’Almani tunnelis auto üle kontrolli ja põrkas suurel kiirusel vastu betoonposti.

Al-Fayed ja juht surid avariis silmapilkselt. Sellest hetkest algasid ka printsess Diana saatuslikud hetked raskete vigastustega.

Räägitakse, et Diana süda oli nihkunud vasakult paremale, mis oli põhjustanud ka kopsuveeni ja südamepauna rebenemise. Õnnetuse sündmuskohal polnud see aga veel teada.

Soome kiirabiarst Paul Eskelinen leidis Briti Rahvusarhiivist asja kohta dokumente ning uuris neid.

Seal olid kohutavalt detailsed kirjeldused printsess Diana elutähtsatest funktsioonidest ja sellest, kuidas teda igal etapil raviti, ütleb Eskelinen, kes avaldab peagi sellekohase raamatu.

Dokumentidest hakkas Eskelinenile koitma karm tõde. Diana ravis olid toimunud inimlikud vead.

Tõeliselt tugeva vaimse surve all tegid nad otsuseid, mis olid ehk valed. Ja tollased Prantsuse juhised patsiendi ravimiseks olid sellised, et tänapäeval tegutseksime teisiti, ütleb Eskelinen.

Eskelinen kirjutas oma tähelepanekutest raamatu pealkirjaga „Seitse viisi printsessi tapmiseks”. Juunis ilmuvas raamatus käsitleb ta vigu, mida Diana ravis tehti.

Saates „Viiden jälkeen” antud intervjuus rõhutab Eskelinen, et ta ise võis samuti patsiendi seisundi osas eksida, kuigi naine kannatas tõsise sisemise verejooksu all, sest olukord tundus esialgu hea ning vererõhk ja pulss olid normis.

Eskelinen märkas aga, et Dianale oli antud kahte rahustit, fentanüüli ja midasolaami.

„Olen ise neid kahte ravimit parameedikuna kasutanud ja tean, et nendega võib probleeme tekkida,” ütleb Eskelinen.

Sellel hetkel, kui Dianat avariisse sattunud autost välja tõsteti, peatus hetkeks tema hingamine ja südame tegevus. Ta toodi aga kiiresti elule tagasi, kuid pärast seda tuli neil erinevate probleemidega tegeleda.

„Ravimite annused olid tema seisundiga võrreldes nii suured, et keeruliste süsteemide kaudu põhjustasid need nii tema südame kui ka hingamise seiskumise,” ütleb Eskelinen.

Ka haiglasse transportimine võttis liiga kaua aega.