Kuigi soomlased peavad rukkileiba oma rahvuslikuks tooteks, veetakse selle jaoks vilja sisse. Kohapeal kasvatatud vili läheb suuremas osas loomasöödaks.

Soome põldudel kasvatatakse põhiliselt otra, siis tuleb kaer ja siis nisu. Rukki osakaal on vaid mõni protsent, vahendab Iltalehti.

Soome vilja söövad ära põhiliselt lehmad, sead, kanad ja muud loomad. Möödunud 2020. aasta saagist läks 62 protsenti loomasöödaks. See number on püsinud muutumatu viimased kümmekond aastat.

Põhiliselt kasvab Soome põldudel oder. Möödunud aastal läks loomasöödaks 70 protsenti odrast. Kaera- ja nisusaagist läks loomasöödaks ligikaudu pool.

Lisaks loomasöödale veetakse vilja, eriti kaera Soomest välja. Inimeste toidulauale jõuab kodumaisest viljasaagist vaid seitsmendik ehk ligi 14 protsenti. Vilja, eriti rukist veetakse palju sisse, sest saak on igal aastal erinev.

Loomasöödaks läheb palju vilja, sest loomi on palju ning liha, piima ja munade kaudu jõuab loomade poolt söödud vili lõpuks inimeste toidulauale.

Soomes hakati kariloomi kasvatama üsna lihtsal põhjusel: kuivõrd viljasaak on aastati väga erinev, siis pelgalt viljast toitudes jäid soomlased mõnel aastal päris nälga. Seetõttu hakati pidama rohkem kariloomi, et kompenseerida kehvade vilja-aastate mõju. Selline praktika on jätkunud tänaseni. Praegu süüakse liha palju rohkem kui 100 aastat tagasi.

Ainult loodusest soomlased praegu ära ei elaks – sellega poleks võimalik ära toita enam kui 5 miljonit inimest. Soomlased poleks nõus loobuma imporditud puuviljadest.

Kui tahetakse vähendada loomakasvatust, tuleks hakata vähem liha sööma. Siis oleks loomi vähem ja neile oleks võimalik luua paremad tingimused, aga see tõstaks liha hinna väga kõrgele.

Eelmisel, 2020. aastal kasvatati Soomes vilja 3,3 miljardit kilo. Viljakasvatuseks kasutati 1,1 miljonit hektarit põllumaad.