Veebipettusega üle 32 000 euro kaotanud soome naine sai oma raha pangalt tagasi – kuidas see õnnestus?

Lõuna-Soomes elava Eila suvi sai õnneliku lõpu augusti keskpaigas. Veebipettuse ohvriks langenud naine sai pangalt tagasi pettusega kaotatud üle 32 000 euro. Miks maksis pank naisele raha tagasi, kuigi viga polnud pangaga seotud?

Naine oli maksnud juuni algul makse ja imestas, miks ei saa veebipanka sisse logida. Maal oli veebiühendus kehv, aga lõpuks sisenemine õnnestus. Veebileht oli veidi teistsugune kui varem, aga makse näis õnnestuvat, vahendab MTV.

Tegelikkuses oli aga Eija sattunud veebipettuse lehele, mille kaudu kandis petis naise kontolt kahes osas üle 32 000 euro. Tegemist oli naisel pensionipõlveks säästetud rahaga.

Naine rääkis pärast seda, et kui oled veidi väsinud ja hajameelne, siis võid korraga kaotada kõik oma säästud. Naine rääkis, et inimesed on sunnitud kasutama internetipanka ja mobiilirakendusi olenemata sellest, kas nad seda oskavad või mitte.

Osuuspankki analüüsis Eija juhtumit terve suve. Augusti keskel sai naine teada, et pank hüvitab kaotatud raha. Naine rääkis, et tuli just väljast sisse ja ei olnud kindel, kas tahab üldse teadet lugeda, et sellega võib ainult tuju rikkuda. Oli arvata, et sealt võis lugeda, et kahjuks sel ja sel põhjusel pole võimalik midagi hüvitada.

Otsus oli aga üllatuslikult hoopis teistsugune: oli otsustatud hüvitada kogu pettusega kaotatud summa, üle 32 000 euro. Pank teatas, et kuigi pank polnud pettuses süüdi, siis otsustati hüvitada erandkorras kogu summa.

Otsusest on nüüd nädal aega möödas. Naine ei teadnud otsust lugedes, kas nutta või naerda, kas ta kukub toolilt või jätab süda löögi vahele. See tundus nii uskumatu.

Naine räägib, et talle pole varem kunagi õnn niimoodi naeratanud. Ta pole võitnud lotoga ja kui ostab loteriipileti, siis on see tavaliselt pastakas või kamm, mille ta võidab.

Pärast raha kaotamist sai Eila abi sotsiaalosakonnast, aga arvete maksmiseks oli sunnitud müüma aiamööbli. Suve lõpus on aiamööblil soodsad hinnad, kas tal on kavas nüüd uus mööbel osta? Eila naerab selle peale ja ütleb, et ei tea.

Eilat pärast pettust toetanud inimesed soovitavad talle nüüd end veidi premeerida. Vahuvein ja suvelõpupidu? Seegi on võimalik, aga säästetud summale on mõeldud muu otstarve. Nüüd saab naine omale panna aja kinni erasilmaarsti juurde, riikliku arsti juurde ei saa isegi konsultatsiooniaega. Samuti on ta mõelnud anda raha lapsele korteri soetamiseks.

Juhtum õpetas Eilat olema pangaasjades väga tähelepanelik. Samuti õpetas see võitlema oma õiguste eest. Ta läks kohe pärast pettust panka taotlema sellist kontot, kust ei saa raha liigutada interneti- ja mobiilipanga kaudu. Pangast öeldi, et sellist pole, aga kui ta ütles, et ühel lähedasel on Säästöpankkis, siis anti pangast järele.

Pangatöötaja kurtis, et nüüd peab Eila iga kord panka kohale tulema, kui tahab ülekandeid teha. Naine ütles, et ta on pensionil, tal aega küll pangas käia.

Eila õnneks on tema koduvallas veel alles pangakontor ja seda kasutavad paljud pensionärid. Vajadus pangakontorite järele on olemas.

Miks aga maksis OP naisele raha tagasi, kuigi pettus polnud panga süü ja raha on jätkuvalt petiste käes? Pangast öeldi, et pank tegi sel korral oma reeglitele vastupidise otsuse. Iga juhtumit vaadatakse eraldi. Eila juhtumi puhul oli pettus eriti nutikalt läbi viidud.

Otsuses sõltub palju sellest, kas klient on olnud hoolas. Pank rõhutab, et Eila juhtumist ei saa teha kaugeleulatuvaid järeldusi kõigi sarnaste pettuste kohta. Pank ei avalda, kui paljudele pettuse ohvritele raha hüvitatakse. See sõltub igast üksikust juhtumist.

Pangast rõhutatakse, et juhtumi puhul ei mänginud rolli see, et naine pöördus ajakirjanduse poole. Samas arvestati juhtumi puhul sellega, mida uudistes välja toodi.

Kommentaarid
(Külastatud 366 korda, 1 külastust täna)