Soome valitsus taotleb täiendavaid volitusi eriolukorra ajaks

Soome valitsus esitas täna reedel, 5. märtsil parlamendile eelnõu hädaolukorra seaduse volituste kehtestamiseks. Rakendusmäärused on seotud sotsiaal- ja tervishoiuüksuste tegevuse kontrollimisega ning kõrvalekaldumistega vähem kiireloomulise abi tähtaegadest. Lisaks kehtestatakse eriolukorra kommunikatsiooni ja vaidluste lahendamisega seotud volitused.

Esmaspäeval, 1. märtsil kuulutas valitsus koostöös Vabariigi Presidendiga koroonaviiruse olukorra tõttu Soomes välja eriolukorra. Hädaolukorra seaduse paragrahvi 3 lõige 5 näeb ette eriolukorra kehtestamise eriti ohtliku nakkushaiguse puhul, mis on võrreldav eriti raske suurõnnetusega. Hädaolukorra seaduse sätete kohaldamiseks on vaja valitsuse määrust ehk rakendusmäärust.

Sotsiaal- ja tervishoiuüksuste tegevuse juhtimine

Hädaolukorra seaduse paragrahv 86 puudutab sotsiaal- ja tervishoiuüksuste tegevuse juhtimist. Sotsiaal- ja terviseministeerium ning piirkondlik valitsusasutus (aluehallintovirasto, AVI) võivad oma otsustega anda nii munitsipaal- kui ka eraõiguslikele sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutajatele korralduse oma tegevust muuta.

Otsuseid saab teha juhul, kui koroonaepideemia on teenindussüsteemi elujõulisust nõrgendanud ja teenuste kättesaadavus on oluliselt kahjustatud. Lisatingimus on see, et juba võetud meetmetest ei piisa sotsiaal- ja tervishoiuteenustele juurdepääsu tagamiseks.

Omavalitsused võivad ajutiselt loobuda vähem kiireloomulise abi osutamise tähtaegadest

Hädaolukorra seaduse paragrahvi 88 kohaselt võib omavalitsustele anda õiguse erakorralise tervishoiu tähtaegadest kõrvalekaldumiseks kindlaksmääratud piirkondades, kui see on vajalik vältimatu abi korraldamiseks.

See võimaldab tervishoiuasutustel suunata oma ressursid vähem kiireloomulisest abist COVID-19 patsientide kiireloomulisele arstiabile ja muule kiireloomulisele arstiabile.

Vähem kiireloomulise arstiabi tähtaegadest loobumine ei tohi ohustada patsiendi tervist. Patsiendi ohutuse saavutamine on esmatähtis igas olukorras. Erandid ei mõjuta ravivajaduse hindamise tähtaegu.

Infoedastuse parandamine eriolukorras

Hädaolukorra seaduse § 106 lõikes 1 sätestatud pädevus võetakse kasutusele, et tagada kodanike juurdepääs teabele ja koordineerida ametlikku suhtlust. Eelnõu kohaselt haldab valitsuse koroonakommunikatsiooni peaministri büroo kommunikatsiooniosakond, samuti koordineerib see üksus riiklikku koroonakommunikatsiooni. Lisaks viib kommunikatsiooniosakond koostöös riiklike ja piirkondlike ametiasutustega läbi teavituskampaaniaid.

Eesmärk on anda kodanikele ja kogukondadele selget ja arusaadavat teavet epideemia käigu, ametivõimude koroonaviiruse vastu võitlemiseks võetud meetmete ja meetmete põhjuste kohta. Infoedastus aitab parandada piiravate meetmete tõhusust.

Koroonaviiruse ja vaktsineerimiste kohta on ekslikku ja moonutatud teavet, mis halvimal juhul võib ohustada rahvatervist. Tõhustades ühist suhtlust ja kooskõlastatud kommunikatsioonimeetmeid saab desinformatsiooni vastu paremini võidelda.

Haldusasutused vastutavad vastava valdkonna kommunikatsiooni eest ka eriolukorras. Koroonateavituse koondamine peaministri büroosse aitab tagada, et strateegilised teavituse suunised oleksid valitsusasutustele teada ja seda ka piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

Riikliku teavituskeskuse loomiseks ettepanekut ei tehta. Valitsuse kommunikatsiooniosakond ei või anda teavituse sisu puudutavaid korraldusi ministeeriumidele ega teistele riigiasutustele.

Alluvuse küsimuse lahendamine ebaselgetes olukordades

Koroonaviiruse epideemia juhtimine nõuab osalejate koostööd kõigis ühiskonnasektorites. Hädaolukorra seaduse paragrahvis 107 sätestatud volitused võetakse kasutusele, et raskesti prognoositavas olukorras võimude volitustest, ülesannetest ja juhtimisvastutusest tulenevad ebaselgused saaksid kiiresti lahendatud. See oleks lahendus olukordadele, kus alluvus on mitmeti tõlgendatav. Sel juhul lahendataks erimeelsused valitsuses peaministri ettepanekul.

Erandjuhtudel võib valitsus otsustada ka seda, milline valitsuse allasutus täidab ülesannet, mis puudutab rohkem kui ühe üksuse tegevusvaldkonda või mida pole konkreetselt ette nähtud.

Eelnõu läheb parlamendi menetlusse

Kavandatavad valitsuse määrused esitatakse parlamendile vastavalt hädaolukorra seaduse paragrahvile 6. Parlament otsustab, kas määrus jääb jõusse või kas see tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks ning kas see jääb kehtima kindlaks määratud või lühemaks ajaks.

Kui parlament on rakendusmäärused heaks kiitnud, muutuvad jaotised 106 ja 107 vahetult kohaldatavaks. Hädaolukorra seaduse paragrahvi 86 pädevuse kohaselt võivad sotsiaal- ja terviseministeerium ning piirkondlik valitsusasutus (AVI) oma haldusalasse kuuluvas valdkonnas teha sotsiaal- ja tervishoiuosakondadele siduvaid otsuseid. Hädaolukorra seaduse paragrahvi 88 kohaselt antakse kiireloomulise abi tähtaegadest kinnipidamise kohta rakendusmäärus, mis sätestab pädevuse ulatusega seotud piirangud ja tingimused. Rakendusmäärus saadetakse parlamendile menetluseks.

Määrused peaksid jõustuma 11. märtsil 2021 ja jäävad jõusse 30. aprillini 2021. Määrused ei kehti Ahvenamaa ametivõimude kohta.

(Külastatud 1,013 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid