Vantaal Kaivokselas eelmise, 2020. aasta aprillis toime pandud 2-aastase lapse mõrvas kahtlustati esialgu lapse isa, kes oli hommikul tööle läinud.

Kohtus välja tulnud uurimisdokumentide järgi ei olnud pere liikmetel enne juhtumit mingeid viiteid võimaliku mõrva kohta. Ema oli kodus olles lämmatanud kilekotiga 2-aastase poisslapse, pärast seda helistas ta häirekeskusse, vahendab MTV.

Lapse isa oli läinud hommikul vara tööle, aga sellele vaatamata kuulati teda seoses mõrvaga kuriteos kahtlustatavana üle. Mees ei teadnud juhtunust midagi enne politsei saabumist.

Mees rääkis, et ärkas hommikul vara ja läks tööle. Ühel hetkel oli tema ees politseiauto ja politseinikud tulid temaga rääkima. Nad rääkisid, milles asi ja selle peale küsis isa, et kas nad otsivad tõesti teda. Politseinikud ütlesid, et asi puudutab isa. Ta võeti kinni ja viidi jaoskonda.

Juhtum šokeeris meest hingepõhjani. Ta rääkis, et tal oli tunne, et maailm kukkus kokku. Ta ei saanud aru, kas on ärkvel või näeb und. Ta ei suutnud uskuda, et poeg on surnud, rääkis isa ülekuulamisel.

Mees kirjeldas oma naist kui head ema ja naist, kes naeris palju. Kui mehelt küsiti, kas ta peab võimalikuks, et ema tappis lapse, siis ütles mees, et see pole võimalik. Laps oli olnud naisele nagu kingitus. Ta oli mõlemale enam kui laps, ta oli kogu maailm.

Isa rääkis ülekuulamisel, et tahab välja selgitada, kes seda tegi. Ta ütles, et ei saa muudmoodi.

Mees ei osanud tuua mingit seletust või märke, et midagi sellist võiks juhtuda. Ta arvas, et naine polnud eluga rahul, aga ta ei saanud aru, millest see tuli. Lapsesse oli naine suhtunud hästi.

Naine ei olnud isa sõnul teinud kunagi lapsele liiga, ta ei karjunud lapse peale ega olnud lapsest väsinud. Ta oli suhtunud lapsesse hästi ja olnud lapsele hea ema. Seetõttu oli isal raske seda uskuda. Polnud mingeid märke sellest, et midagi sellist võiks juhtuda. Mees ei suutnud ette kujutada, et naine tapab nende ühise lapse.

Isa väitel polnud naine selline inimene, aga midagi oli naisega lahti. Ta oli olnud väga vaikne ja tundlik. Naisega pidi olema midagi juhtunud, et ta midagi seesugust tegi.

Politsei kuulas üle ka ühe naissoost sugulase, kes oli käinud pereemal külas eelmisel päeval. Nad olid rääkinud õpingutest ja lapsest. Naine oli olnud kuidagi endast ära ja ei rääkinud palju, aga mingeid märke võimaliku eelseisva juhtumi kohta ei olnud. Sugulane rääkis, et naine oli olnud kuni viimase hetkeni täiesti normaalne inimene. Sugulane ütles, et poleks osanud ette kujutada, et naine teeb midagi sellist oma pojale. Ta ütles, et loodab iga päev, et see oli vaid üks hirmuunenägu. Ta ei suuda uskuda, et see oli tõsi.