Dokumendid paljastavad, et Soomes oli juba jaanuaris mure näomaskide puuduse pärast, aga avalikkusele edastati vastupidiseid sõnumeid

Soomes oli mure näomaskide puuduse pärast juba 2020. aasta jaanuaris, mil koroona levis ulatuslikult Hiinas Hubei provintsis. Ministrid aga jätsid avalikkuse ees esinedes mulje, et Soome on väga hästi varustatud.

Ilta-Sanomat nõudis välja asjaga seotud dokumendid ja neist selgub, et puudused pandeemiaks valmistumisel tulid välja juba 2020. aasta jaanuari lõpus. Soome hoolduskindluskeskusel oli küll 2013. aasta pandeemiakava alusel varutud 3,7 miljonit maski, aga koroona oludes tähendas see vaid 4 päeva varu.

Valitsuse allikate väitel sai pandeemia oht Soomes selgeks juba 2020. aasta jaanuari lõpus. Terviseameti terviseohutuse osakonna juhataja Mika Salminen prognoosis Soomes pandeemia tekke ohuks ligi 50 protsenti.

Valitsus ei tahtnud väljapoole edastada veel liiga ärevaid sõnumeid, kuna olukord oli ebakindel, aga seespidiselt oli suur mure kaitsevahendite puuduse pärast. Hoolduskindluskeskuse ladudes olid ka vananenud näomaskid, mille kasutamist hakkas uurima riigi tehniline teaduskeskus VTT. Samuti hakati uurima tööstuslike näomaskide sobivust.

Peaminister Sanna Marin andis Soome parlamendi ees koroona teemal aru 27. veebruaril. Selleks ajaks oli tekkinud koroonapuhang Itaalias Lombardias, mis andis märku olukorra tõsidusest. Sotsiaal- ja terviseminister Aino-Kaisa Pekonen kinnitas parlamendi ees, et Soome on valmistunud võimalikuks epideemiaks väga hästi.

Samas 4. märtsil väljendati sotsiaal- ja tervisekaitse koordinatsioonigrupis muret kaitsevahendite puuduse pärast. Nädal hiljem aga avaldati arvamust, et „omavalitsustes on olemas suured varud”. Samal päeval kinnitas minister Pekonen, et Soome on peale seagrippi epideemiaks valmistunud „üsna hästi”.

Koordinatsioonigrupis oli 17. märtsil juba väga suur mure kaitsevahendite puuduse pärast ja märgiti, et puudus valitseb üle terve maailma. Eriolukorra kehtestamisega püüti välistada kaitsevahendite viimine välismaale. Koordinatsioonigrupi koosolekul arutati maskide puhastamise ja uuesti kasutusele võtmise võimalusi. Arutati ka seda, et FFP2 ja FFP3 maske tuleks hoida meditsiinitöötajate tarbeks.

Mõned päevad hiljem, 20. märtsil oli koordinatsioonigrupis mure, et Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonnas olid töötajad maske varastanud. 23. märtsil oli jutuks, et kui maskide kasutamist laiemalt soovitada, siis neid ei jätku. Samal päeval avati hoolduskindluse laod.

Pöytäkirjat paljastavat: Huoli maskitilanteesta nousi jo varhain – hallituksesta välitettiin julkisuuteen toisenlaista viestiä

Puutteet suojaimien saatavuudessa aiheuttivat huolta jo tammikuussa 2020. Ministerit antoivat vielä kevättalvella julkisuuteen kuvaa, että Suomi on varautunut epidemiaan hyvin. Ilta-Sanomien tietopyynnöllä saamat asiakirjat paljastavat, että puutteet Suomen pandemiavarautumisessa alkoivat selvitä jo tammikuun 2020 lopussa. Koronavirus levisi tuolloin Kiinassa Hubein provinssissa henkilöstä toiseen. – Huoltovarmuuskeskuksella on suojaimia pandemiaohjeistuksen mukaisesti.

(Külastatud 863 korda, 1 külastust täna)