Uuring: Soome valitsus sai koroonakriisi lahendamisega üldiselt hästi hakkama

Soome valitsus moodustas 3. septembril 2020 Õnnetuste uurimiskeskuse baasil sõltumatu uurimisrühma, et uurida Soomes koroonapandeemiast tingitud tegevusi, ning otsustas samal ajal algatada oma aruande koostamise koroonakriisi ohjamise kohta. Uuringu läbiviijaks valiti konsultatsioonifirma Deloitte.

Uuring kaardistas valitsuse tegevust seoses kriisireguleerimise ja eriolukorra seaduse kehtestamisega koroonakriisi ajal 2020. aasta jaanuari algusest juuni lõpuni. Kvalitatiivne uuring viidi läbi persooni-intervjuude põhjal. Aruandes küsitleti enamikku valitsuse liikmetest, samuti kõrgemaid ametnikke, COVID-19 koordineerimisrühma esindajaid, õiguskantsleri kantselei ametnikke ja mõnda parlamendi liiget.

Uuringu jaoks küsitletud isikud leidsid, et valitsuse kriisireguleerimismeetmed ja tulemus 2020. aasta kevadel olid suures osas edukad. Uuringu kohaselt oli otsustamine kiire ja enamasti õigeaegne. Valitsus seadis kriisiolukorra prioriteediks ja valitsuse tasandil võis otsuseid teha suures osas konsensuse alusel, ehkki eri valitsusharudel oli COVID-19 kriisi ohjamiseks erinev lähenemisviis.

Raporti põhjal võeti õigel ajal kasutusele eriolukorra seadus, mis jõustus ka kiiresti. Ehkki seadust peeti hea tulemuse saavutamiseks oluliseks, ei pakkunud see ega mõni muu õigusakt kui selline kriisireguleerimiseks täielikult sobivaid vahendeid. Intervjuude põhjal on vaja selles osas seadusandlus üle vaadata ja seda edasi arendada.

Uuringu põhjal võeti kevadel vastu otsuseid tervist arvestades. Arendamist vajaks põhiõiguste, majanduslike ja sotsiaalsete aspektide parem arvestamine tervikuna. Samuti tuleks tugevdada piirkondlike seisukohtadega arvestamist.

Uuringu kohaselt oli info jagamine üks suurimaid õnnestumisi kevade jooksul. Kodanikega suhtlemine oli suures osas selge, faktidel põhinev ja läbipaistev. Samuti leiti, et see oli piisav. Teavitustöö tõstis avalikkuse teadlikkust kriisi tõsidusest, millel oli hinnanguliselt epideemia juhtimisele suur mõju. Aruande kohaselt esines kommunikatsiooni koordineerimisel puudujääke ning tõstatati kommunikatsiooni ja infovoo arendamise vajadus valitsuses haldusüksuste vahel.

Uuringu kohaselt peaks kriisiga võitlemise organiseerimine olema kiirem. Vaja on selgeid juhtimis- ja organisatsioonimudeleid, mida saaks rakendada kriisiolukordades ilma oluliste struktuurimuutusteta. Intervjuude põhjal on arengu eesmärgiks haldusülene koostöö. Lisaks tuleks arendada koostööd ja infovoogu valitsuse ja välisasutuste vahel, rahvusvahelist koostööd ja koostööd erasektoriga.

Uuringu kohaselt ei olnud selline kriis nagu koroonapandeemia hästi ette valmistatud. Varasemate õppuste kogemusi sai selles kriisis vaid piiratult rakendada. Tuleviku jaoks on oluline välja selgitada erinevad kriisid ja nendeks võimalikult terviklikult valmistuda.

Aruandes välja toodud ettepanekud edastatakse valitsusele ja neid võetakse arvesse kriisijärgset ülesehitust puudutavate otsuste tegemisel ja tulevasteks kriisideks valmisoleku arendamisel.

(Külastatud 769 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid