Teadlased: koroonast saab tulevikus lastehaigus, mis põetakse läbi varajases eas ja mingeid vaktsiine pole vaja

Uus koroonaviirus jääb igaveseks inimeste sekka, aga sellest saab kahjutu lapsena põetav haigus. Tulevikus põetakse seda haigust 3. ja 5. eluaasta vahel. Kuigi ka vanemad inimesed haigestuvad aeg-ajalt, põevad ka nemad seda haigust kergel kujul.

Prognoos põhineb tähelepanekutel, et lapsed põevad koroonahaigust väga kergel kujul. Haigus muutub ohtlikuks vanemas eas, kirjutavad teadlased väljaandes Science.

Praeguses olukorras on eakad inimesed ohus, aga kui haigus muutub endeemiliseks ehk püsivaks nakkushaiguseks, siis on vanuritel juba olemas immuunsus lapsepõlves põetud haigusest.

Turu ülikooli laste nakkushaiguste professor Ville Peltola ütles, et see on küllalt usutav seletus. See muutub lastehaiguseks nagu paljud muud hingamisteede nakkushaigused. Lapsed põevad need kergelt läbi, nii nagu on ka koroonaga, vahendab Helsingin Sanomat.

Rasked koroonajuhtumid on lastel harvad, aga neistki on teatatud. Oht on suurem alla 1-aastastel ja neil, kel on muud haigused või kes on rasvunud. Kuivõrd lastel kulgeb haigus kergelt, vaktsineeritakse nemad viimaste hulgas. Peltola hinnangul otsustatakse hiljem, kas tulevikus lapsi üldse vaktsineeritakse. Võib juhtuda, et kuigi haigus on leebe, vaktsineeritakse lapsed siiski selle vastu ära.

Praegu soovitatakse ka lastele gripivaktsiini, kuigi lapsed põevad grippi enamasti kergelt. Aeg-ajalt aga vajavad ka lapsed gripiga haiglaravi.

Koroonavaktsiini andmine lastele tähendab, et neile on olemas piisavalt ohutu vaktsiin. Veel neid pole, aga vähemalt Pfizer-BioNtech ja Moderna on alustanud koroonavaktsiini testimist 12-17-aastaste laste peal.

Ajakirjas Science leiavad teadlased, et lapsi pole vaja tulevikus koroona vastu üldse vaktsineerida. Tulevikus ei pääse koroonast arvatavasti lahti isegi mitte vaktsineerimisega, leiab Helsingi ülikooli raskete nakkushaiguste abiprofessor Tarja Sironen. Tema väitel on raske leida lahendust, kuidas haigus oleks võimalik välja juurida. Viirus jääb alles, kuna vaktsiinid ei anna viiruse vastu sajaprotsendilist kaitset, nagu see on leetrite vaktsiini puhul. Pole kindlust ka selles, et vaktsiinid aitavad ära hoida nakatumist ja levimist, kuigi nad hoiavad ära raske haigestumise. Kui viirused hoiavad ära nakatumised, siis on nad palju tõhusamad.

Aasias paarkümmend aastat tagasi levinud koroonaviirus SARS-CoV-1 kadus aga täiesti ära. See saadi pidama tänu sellele, et haigusnähud olid raskemad ning nakkus ei levinud enne haigusnähtude tekkimist. Nõnda ei suutnud see viirus märkamatult levida. Nakatunud suudeti edukalt isoleerida. SARS-CoV-2 aga nakatab juba enne haigusnähtude tekkimist. Seetõttu on seda raskem välja juurida.

Koroonahaiguse prognoos põhineb epidemioloogilistel ja immunoloogilistel analüüsidel uue koroonaviiruse kohta ning selle ohututel sugulastel, tavalist külmetust põhjustavatel koroonaviirustel. Leebeid haigusnähtusid põhjustavaid koroonaviiruseid on inimestel kokku neli. Arvatakse, et needki on kunagi põhjustanud raskeid haiguseid.

Ühe hüpoteesi kohaselt põhjustas üks koroonaviirus inimestel raskeid haigusjuhtumeid 130 aastat tagasi. Aastatel 1889–1890 möllas maailma epideemia, mis tappis ligi miljon inimest. Varem arvati, et seda põhjustas gripp. Seda pole aga suudetud tõestada, sest proove pole säilinud. Belgia teadlased arvavad, et seda põhjustas koroonaviirus, mis kandus lehmadelt üle inimesele.

Teadlased leidsid 2005. aastal avaldatud uurimises, et inimese koroonaviirus oc43 ja ühe lehmadel leviva koroonaviiruse tüvi on pärit sellest pandeemia ajast. Koroonapandeemiale viitab ka see, et inimestel tekkisid närvisüsteemi häired. Praegustel koroonahaigetel on samuti tuvastatud kesknärvisüsteemi häireid, mida gripi puhul esineb harva.

Prognoos koroona muutumise kohta tavaliseks lastehaiguseks põhineb asjaolul, et viirus muutub ohutuks, kui enamus selle lapsepõlves läbi põeb ja immuunsuse saavutab. Tänu lapsepõlves saadud immuunsusele põevad ka täiskavanud tavalisi külmetushaigusi kergelt.

Immunological characteristics govern the transition of COVID-19 to endemicity

We are currently faced with the question of how the CoV-2 severity may change in the years ahead. Our analysis of immunological and epidemiological data on endemic human coronaviruses (HCoVs) shows that infection-blocking immunity wanes rapidly, but disease-reducing immunity is long-lived.

(Külastatud 1,326 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid