Ligi miljon soomlast on koroonavaktsiini vastu – kes nad on?

Ligi kaks miljonit soomlast suhtuvad vaktsiinidesse kriitiliselt. Nende hulgas on inimesi, kes muretsevad vaktsiinide turvalisuse pärast, kes sooviks haiguste puhul kaaluda alternatiivravi, on neid, kes kahtlustavad riiki, on neid, kes kardavad religioossetel põhjustel, kes eitavad pandeemia ohtu ja kes usuvad vandenõuteooriaid.

Vaktsineerimise tagajärjel tekib nn karjaimmuunsus, mis kaitseb neid, keda ühel või teisel põhjusel pole võimalik vaktsineerida, aga kellele võib haigus olla eluohtlik. Kui teised inimesed on ümberringi vaktsineeritud, siis on ka ohustatud inimesed paremini kaitstud, vahendab Helsingin Sanomat.

Soome terviseameti hinnangul võiks piirangutest loobuda, kui 60-70 protsenti inimestest on koroona vastu vaktsineeritud. Praegu on Soomes vaktsineeritud vaid ligi 20 000 inimest. Kas aga suudetakse tänavuse aasta jooksul vaktsineerida enamus soomlastest, keda on kokku 5,5 miljonit?

Pigem on küsimus selles, kas enamus soomlasi tahab lasta end vaktsineerida. Detsembri algul tehtud küsitlusest selgub, et ainult 56 protsenti soomlastest on nõus laskma end vaktsineerida. Viiendik ei laseks ja 23 protsenti ei osanud öelda.

Terviseameti vastava uuringu tulemused on sellised: 64 protsenti laseks, 20 protsenti ei laseks ja 16 protsenti ei osanud öelda.

Sellised numbrid midagi head ei näita. Nende järgi on kõhklejaid ja keeldujaid kokku 2-2,5 miljonit. Suurim probleem on see, et ligi miljon soomlast on põhimõtteliselt vastu. Neil on religioossed või ideoloogilised põhjused. Või siis ei usalda nad riiki.

Vaktsiinivastased võib jagada kolme gruppi: vaktsiinivastased, vaktsiinikriitikud ja kõhklejad. Need grupid on väga erinevad.

Esimene grupp vaktsiinivastased on põhimõtteliselt vastu, ühel või teisel põhjusel. Selliseid inimesi on Soomes ligi 5 protsenti rahvastikust.

Teine grupp ehk vaktsiinikriitikud viitab kahtlustele vaktsiini ohutuse, kõrvalmõjude ning tervishoiu ametivõimude suhtes.

Kolmas grupp ehk kõhklejad on kõige levinum ning nende põhiküsimus on, kas rekordiliselt kiiresti välja töötatud ja katsetatud vaktsiinid on sajaprotsendiliselt ohutud.

Nende gruppide vahel tuleb vahet teha, kuna kriitikute seisukohti saab selgitustööga ning vaktsiinide kohta lisainfo laekumisega muuta. Põhimõtteliselt vaktsiinide vastu olevate inimeste seisukohti on aga väga raske muuta, kuna nad suhtuvad reeglina umbusuga ka valitsusasutustesse.

Vaktsiinivastased ja vaktsiinikriitikud omakorda jagunevad põhjenduste osas eri gruppidesse:

  • Vaktsiinide ohutuses kahtlejad
  • Alternatiivsete ravimeetodite pooldajad
  • Valitsuse ja tervishoiuasutuste otsustes kahtlejad
  • Religioossetel põhjustel keeldujad
  • Epideemia ohu eitajad
  • Vaktsiinivastastesse vandenõuteooriatesse uskujad

Nende kuue grupi inimeste valikutest sõltub, kas Soome saab omale koroona vastu karjaimmuunsuse või mitte.

Soome on suur maa ning vaktsiinide ja muude asjade osas on piirkonniti suured erinevused. Mõnes piirkonnas on vaktsiinivastasus tekkinud seoses kohalike mõjukate vaktsiinivastastega. Selline piirkond on valdavalt rootsikeelne kogukond Pietarsaaris, kus tegutseb mõjukas vaktsiinivastane Linda Karlström. Tal on majanduslik kõrgharidus ning ta kirjutab vaktsiinivastaseid tekste kohalikesse väljannetesse ning portaali vaccin.me. Kriitika tõttu on Karlström avalikkusest eemale tõmbunud ja ajakirjanikega enam ei suhtle.

Lisaks vaktsiinidele suhtub Karlström skeptiliselt ka paljudesse muudesse asjadesse, näiteks ei usu ta, et juute tapeti nii palju kui on väidetud.

Soomes on 16 protsenti küsitlusele vastanutest neid, kes usuvad mingisse vandenõuteooriasse. Põhiliselt usutakse seda, et koroona taga on mingi organisatsioon või majanduslik huvi. 3,5 protsenti on arvamusel, et koroona on välja mõeldud. Soomes tähendab see 200 000 inimest. Vanuse ja soo puhul erinevusi polnud, aga madalama haridusega inimesed usuvad veidi rohkem vandenõusid.

Tervisekriiside puhul on vandenõuteooriatesse uskumine tavaline. Koroonapandeemia tekitab hirmu ja seda on raske mõista. Koroonavastasusel puudub üks kindel põhjus. Mida enam pooldavad inimesed alternatiivseid ravimeetodeid, seda enam on nad vaktsiinide vastu. Alternatiivsete ravimeetodite pooldajad ei usalda lääne meditsiini. Kui usaldus teaduse vastu kaob, siis on sealt lühike maa vandenõuteooriateni.

Oluline on ka usaldus riigi suhtes. 2020. aasta detsembris avaldatud ülevaate kohaselt on soomlaste usaldus poliitikute ja terviseametnike suhtes väga madal. Vähem kui neljandik soomlastest pidas poliitikuid usaldusväärseteks. Terviseametit ja teisi meditsiiniasutusi usaldas vaid 66 protsenti soomlastest. Usaldamatus tekitab omakorda vandenõuteooriaid. Tuleb arvestada ka sellega, et praegu on tegemist ajaloolises mõttes kõige suurema pandeemiaga. Inimesed otsivad põhjuseid.

Seda võib võrrelda printsess Diana surmaga autoõnnetuses 1997. aasta augustis. See sünnitas samuti palju vandenõuteooriaid, milledesse siiani usutakse. Inimestel on siiani raske uskuda, et õnnetuse põhjustas joobes autojuht.

Soomlaste vaktsiinivastasust tekitas kümmekond aastat tagasi puhkenud seagripi epideemia, kui 2009. aasta oktoobris saabus Soome viirus H1N1. Enne seda oli viirus levinud põhiliselt lõunapoolkeral. Soomes sattus seagripiga haiglasse 1600 inimest ja suri 44.

Oktoobris 2009 jõudis Soome ka seagripi vaktsiin Pandemrix, mis oli pandeemiaohu tõttu välja töötatud tavapärasest kiiremini. Seda anti aastatel 2009-2010 ligi 52 protsendile soomlastest. 2,76 miljoni soomlase puhul läks kõik hästi või leebete kõrvalnähtudega, aga 230 noorel soomlasel tekkis sellest narkolepsia ehk uinumise haigus. Pärast seda puhkes elav arutelu vaktsineerimise ümber. Süüdistati terviseametit ja paljud soomlased ei usalda seda asutust tänaseni. Vaktsiinivastasus tekkis isegi meedikute hulgas. Kuni selle ajani olid inimesed üldiselt uskunud, et vaktsiinid on ohutud.

Inimeste vaktsiinivastasust on suurendanud ka kaasaja arvamuste paljusus. Veel sadakond aastat tagasi Hispaania gripi ajal mõjutasid inimeste arvamust riik, kirik, arst, kohtunik ja külavanem. Täna on aga väga palju eri arvamusliidreid nagu blogijad ja juutuuberid. Näiteks üks Soome endine tipphokimängija teatas jõulude ajal oma kümnetele tuhandetele jälgijatele, et kas tõesti inimesed ei mõtle oma peaga ja lasevad end vaktsineerida. Barrikaadi teisel pool on aga need, kes vaktsiine pooldavad, põhiliselt ametiasutuste esindajad.

Kõige kriitilisemad on vaktsiinide suhtes põlissoomlaste toetajad, kellest vaid 38 protsenti laseks end vaktsineerida. Samuti on palju vastaseid roheliste ja vasakpartei toetajate hulgas, samas kui sotside ja keskerakonna toetajad laseks end vaktsineerida. Roheliste toetajatest on vaktsiinist keeldujaid 41 protsenti.

Puhtalt Soomes sündinud vandenõuteooriaid on seoses vaktsiinidega väga vähe, enamus neist on imporditud. Ühed ja samad teooriad levivad igal pool maailmas. Üks teooria on seotud 5G mobiilsidevõrguga, mida peetakse kurja juureks. See teooria sai alguse Belgiast, kus üks arst pidas seda tervisele kahjulikuks. Arst avaldas arvamust, et 5G võib olla seotud Hiinast alguse saanud koroonapandeemiaga. Edasi levis Belgia arsti jutt Hollandisse ja sealt sotsiaalmeedia kaudu üle maailma.

Vaktsiinivastaseid on väga palju eri kristlike ühenduste hulgas. Kristlikud jutlustajad esinevad sotsiaalmeedias ja neil on palju jälgijaid. Arvatakse, et vaktsiin on Uues testamendis ära toodud metsalise märk. Uues testamendis on välja toodud, et enne Jeesuse uuestisündi tõuseb Antikristus ning igaüht sunnitakse võtma metsalise märki. Ligi 2000 aastat on vaieldud, mis asi on see metsalise märk ja kui mingi asi ühiskonnas esile kerkib, arvatakse, et see on see märk.

Soomes ei saa kedagi sundida vaktsiini võtma, küll aga ei saada aru, miks on mõned meedikud vaktsiini vastu. Sellist asja ei tohiks olla.

Koronarokote | Jopa miljoona suomalaista vastustaa koronarokotetta eri syistä – HS kertoo, keitä he ovat ja miksi he vastustavat

Noin kaksi miljoonaa suomalaista suhtautuu rokotteisiin kriittisesti. Joukossa on rokoteturvallisuutta pohtivia, vaihtoehtohoitojen kannattajia, valtiota epäileviä, raamatullisin syin pelkääviä, pandemian riskit kieltäviä ja salaliittoteorioihin vihkiytyneitä. Mikä kääntäisi heidän päänsä?

(Külastatud 2,971 korda, 1 külastust täna)