27-aastane soomlanna, kahe lapse ema peitis oma probleemid naeratuse taha – lõpuks sai kolm ebameeldivat diagnoosi

Kahe lapse ema juhtum näitab, et naeratuse taga võivad tegelikkuses peidus olla rasked terviseprobleemid, mida isegi arstid ei suuda esialgu tuvastada.

Eelmisel aastal rääkis 27-aastane Seinäjoki naine Ida töötervishoiu töötajaga söömisest, kuna sellega oli probleeme juba pikemat aega, vahendab MTV.

Ida oli tundnud stressi ja kehva enesetunnet juba lapsest peale, alates esimesest klassist. Kehv enesetunne peegeldus söömises. Oksendamine algas 11-aastaselt ja söömishäire saatis naist terve kooliaja. Varsti lisandusid sellele depressioon, enesetapumõtted ja ärevus.

Ida ei palunud kunagi abi oma lainetena kulgenud vaimse tervise probleemidele. Ta üritas neid peita ja manas ette naerul näo. Ida räägib, et tunnistas töötervishoiu töötajale üles, mida oli aastaid varjanud.

Töötervishoiu töötaja andis Idale saatekirja söömishäire teraapiasse. Seal täitis naine depressiooni küsimustiku, mille tulemused oli šokeerivad: Ida punktide arv ületas raskekujulise depressiooni piiri.

Juba järgmisel päeval oli naine koos depressiooniravimi retseptiga haiguspuhkusel, mis jätkub seniajani. Pärast seda on tulnud veel lisaks diagnoose. Liigsöömine, raskekujuline depressioon, isiksushäire. Kahtlustatakse keskendumishäiret ADHD.

Ida vaimse tervise häireid on ravitud nii osakonnas sees kui ambulatoorselt. Praegu üritatakse Ida vaevusi ravida aju elektrivoolustimulatsiooniga. See on üks elektriravi moodus. Veebruaris algab dialektiline käitumisteraapia, mis aitab ebastabiilsuse vastu.

Ebastabiilne isiksushäire äratas arstide tähelepanu. Kui ta ise palus varem end osakonda sisse võtta, siis ei oldud sellega nõus. Ta oli hiljem lugenud Omakanta terviseportaalist, et „patsient naeratab ja ei tundu olevat stressis”.

Naeratuse abil on naine aastaid oma probleeme peitnud ja see on andnud talle jõudu hakkama saada. Ühel hetkel aga pöördus see naisele vastu.

Alati ei jaksa isegi Ida naeratada. Vahetevahel on naisel palju jõudu, mil ta jaksab kõike teha. Siis aga jõud raugeb ja ta vajub jõuetult voodisse. Naine räägib, et peagi 5-aastaseks saav laps on leiutanud, et naise haiguse nimi on ajuväsimus.

Vanem 1. klassis käiv laps on rääkinud koolis juhendajale ema väsimusest – selliselt on ema probleemidest kodus räägitud. Ida loodab, et juhendaja suudab koolis paremini asju lapsele seletada. Ema jõud kulub kõik oma vaimse tervisega tegelemise peale, et mitte veel sügavamale vajuda.

Naine tunnistab, et lapsed on ainus põhjus, miks ta veel vastu peab. Tema oma ema aitab samuti tütrel toime tulla. Ka abikaasa toetab ja aitab. Kui Ida tervis sügisel kehvenes, võttis abikaasa kõik kodused ülesanded enda peale. Lähedastele pole tema olukord kerge olnud, tunnistab Ida.

Idat on vaimse tervise probleemid saatnud pikka aega ja saadud diagnoosid ei tulnud talle üllatusena. Samas aitasid need kõiges selgusele jõuda ja andsid nime naist aastaid vaevanud probleemidele.

Ravist oleks kasu olnud juba varemgi, aga Ida pole kindel, kas ta oleks varem tahtnud abi vastu võtta. Ta kaitses end aastaid probleemide tõrjumisega. Kui aga juba asjatundjad tähelepanu juhtisid, siis polnud enam võimalik vastu sõdida.

Haiguspuhkuse ajal on naine saanud iseendas selgusele jõuda. Ta kirjutab oma probleemidest blogis. Ta rõhutab, et vaimne tervis pole tabu. Naeratusega saab probleeme peita, et vastu pidada. Aga kui inimene naerab, siis pole teada, kuidas ta end tegelikult tunneb.

 

View this post on Instagram

 

A post shared by Ida (@idamoihei)

(Külastatud 823 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid