Soomes tahetakse kõik tööealised inimesed suveks koroona vastu ära vaktsineerida – mida see tähendab?

Peale jõulupühi saabusid Soome koroonavaktsiinid ning suveks tahetakse kõik seda soovivad täiskasvanud inimesed ära vaktsineerida.

Tööealisi terveid inimesi hakatakse vaktsineerima märtsis-aprillis. Mida see inimeste jaoks tähendab?

Vaktsineerimiste läbiviimise otsustab iga ravipiirkond Soomes eraldi. Terviseamet on soovitanud, et kõigepealt vaktsineeritakse koroonapatsientidega tegelevad meditsiinitöötajad, vahendab Helsingin Sanomat.

Euroopa terviseametilt EMA esimese müügiloa saanud vaktsiin kannab nimetust Comirnaty ja see on mõeldud üle 16-aastastele. EMA info kohaselt on firmade Pfizer ja BioNTech välja töötatud vaktsiin piisavalt turvaline ja efektiivne.

Vaktsineerimiste eesmärk on ära hoida haigestumisi ja surmajuhtumeid ning kindlustada sellega meditsiini töövõime. Lisaks võib vaktsiin ära hoida nakatumise ja viiruse levimise. Vaktsineerimine on vabatahtlik.

EMA ravimikomitee arutab järgnevalt ravimifirma Moderna koroonavaktsiinile müügiloa andmist 6. jaanuaril. Jaanuari jooksul arutatakse veel ravimifirma AstraZeneca koroonavaktsiini müügiluba. Soomes on vaktsiine tellitud kokku 9 miljonit arvestusega, et iga inimene saab kaks doosi.

Mida aga vaktsineerimine praktikas tähendab? Millal saab piirangutest loobuda? Vastab terviseameti peaarst Hanna Nohynek.

Kuidas koroona vastu vaktsineerimine Soomes toimub?

Kohe, kui vaktsiini müügiluba antakse, hakkab kell tiksuma, märgib Nohynek. Kõigepealt vaktsineeritakse ära meditsiinitöötajad, kes tegutsevad COVID-19 eesliinil. See tähendab esialgu intensiivravi töötajaid ja siis edasi ülejäänuid, kes võivad seoses oma tööga viirusega kokku puutuda.

Pärast seda on järjekorras ülejäänud koroonapatsientidega tegelejad ning koroonateste tegevad laboritöötajad ja hooldekodude töötajad.

Kui meditsiinitöötajad on vaktsineeritud, siis on järjekorras üle 70-aastased inimesed ja siis riskigrupid nagu astmat, kroonilist kopsuhaigust, diabeeti või vererõhktõbe põdevad inimesed.

Tööealised, kes kuuluvad riskigruppi vaktsineeritakse ära enne teisi tööealisi. Kui inimene ei kuulu riskigruppi, siis vaktsineeritakse ta ära pärast eakaid inimesi. Vaktsineerimise ajagraafik sõltub sellest, milliseid vaktsiine ja kui ruttu on Soome võimalik saada.

Ettevaatliku hinnangu kohaselt võidakse terveid täiskasvanuid hakata vaktsineerima märtsis-aprillis. Selleks ajaks peaks olema Soomes juba suurem kogus vaktsiine.

Kas vaktsineerimist saab ise kuidagi mõjutada?

Vaktsineerimine põhineb Soomes ainult meditsiinilistel näidustustel. Kedagi väljaspool järjekorda ette ei võeta. Kui inimene ei kuulu riskigruppi, siis tuleb oodata oma aega.

Mis ajaks on kõik soomlased, kes seda tahavad vaktsiini saanud?

Suveks peaks kõik need, kes soovivad lasta end vaktsineerida, olema vaktsiini saanud. Praegu vaktsineeritakse Soomes vaid üle 16-aastaseid. Laste vaktsiiniuuringud on alles alguses. Nende peale kulub veel vähemalt pool aastat.

AstraZeneca on alustanud vaktsiiniuuringuid 5-15-aastastel. Pfizer ja BioNTech on alustanud uuringuid 12-15-aastastel ja need laienevad ajapikku noorematele. Lapsed enne suve tulekut ilmselt vaktsiini ei saa.

Laste osakaal haigestunute hulgas on olnud väike ja lastel esineb harva haiguse raske vorm. Samas pole teada, kuidas levitavad lapsed nakkust. Kui vaktsiin aitab ära hoida nakatumisi, aga see pole veel teada, siis oleks laste vaktsineerimine rohkem põhjendatud.

Kas vaktsiin hoiab ära nakkuse leviku? Ja kas peale vaktsineerimist saab hakata elama normaalset elu?

Isegi kui inimene ise ei haigestu COVID-19 haigusega, võib ta nakkust edasi kanda. Vaktsineerimiste algul kaitseb vaktsiin peamiselt vaktsiini saajat. See, kui palju aitab vaktsiin nakkuse levikut ära hoida, pole veel teada, märgib Nohynek.

Kõik vaktsiiniuuringud on lähtunud küsimusest, kuidas suudab vaktsiin haigestumist ära hoida. Seetõttu ei osata öelda, kas vaktsineeritud levitavad viirust edasi.

Moderna mRNA vaktsiini puhul on esialgsed andmed, et neljal kümnest vaktsineeritust polnud ninaneelus enam viirust peale esimest vaktsiinisüsti. Samas oli kuuel inimesel kümnest viirus endiselt olemas. See tähendab, et vaktsineerimine ei hoia ära nakkuse levikut.

Praegu pole teada, kuidas mõjutab vaktsiin inimese nakkusohtlikkust. Kui infot tuleb rohkem, siis saab vabamalt tunda. Kuigi on teada, et ilma haigusnähtudeta inimene levitab viirust vähem edasi, võib haigusnähtudeta inimene siiski viirust levitada. Loodetakse, et vaktsiin aitab nakkuse levikut piirata, aga seda pole veel piisavalt uuritud.

Nohynek tuletab meelde, et osa inimesi on nn superlevitajad, kellel on mingil põhjusel viirust rohkem kui teistel. Inimeste vahel on suured erinevused.

Millal saab loobuda näomaskidest?

Näomaskidest ja muudest piirangutest ei saa loobuda veel mitmete kuude vältel. Nohyneki väitel võib piirangutest loobuda, kui viirus enam ühiskonnas ei levi. Tegemist pole ainult Soome, vaid terve maailma teemaga. Murekoht on see, et rikkad riigid saavad vaktsiine ülearu, aga vaesed maad peavad kaua ootama.

See tähendab, et viirus võib veel kaua püsida ja mööda maailma ringi käia. See tähendab, et viirust tuleb testides välja veel pikalt. On võimalik, et koroona on tulnud, et jääda nagu tavaline hooajaline gripp.

Kui aga nakatumiste kordaja on võimalik pikemaks ajaks saada alla 1, siis võib hakata järk-järgult piirangutest loobuma. Nakatumiste kordaja näitab, mitut inimest iga nakatunu keskmiselt edasi nakatab. Kui see on väiksem kui 1, hakkab epideemia taanduma. Kui number on üle 1, siis epideemia paisub.

Koroonaga tuleb õppida elama nii, et puhanguid võib siin-seal esineda. Soomes hakkab olema ilmselt nii, et suvel on nakatumisi vähem ja talvel rohkem. Nohyneki väitel võib vaktsiiniga end haiguse eest kaitsta, aga kõigi jaoks ei anna ka vaktsiin piisavat kaitset. Samas loodab Nohynek, et vaktsineeritute jaoks on haiguse kulg kergem kui neil, kes pole vaktsiini saanud.

Millal saab välismaale reisida?

Siis, kui on teada, kui pikaajalise ja kindla kaitse vaktsiin annab. Nohyneki arvates võetakse koroona puhul kasutusele vakstineerimiskaart, samadel alustel nagu näiteks kollapalaviku puhul. Kui reisida teatud Aafrika ja Ladina-Ameerika riikidesse, peab olema kaasas tõend kollapalaviku vastu vaktsineerimise kohta.

Mõned riigid võivad nõuda, et reisida tohivad ainult need inimesed, kellel on tõend koroona vastu vaktsineerimise kohta.

Kas elu läheb taas normaalseks, kui 70 protsenti elanikest on vaktsineeritud?

Suurbritannias on arvestatud, et ühiskond on kaitstud, kui vaktsineeritud on 70 protsenti inimestest. Kõik sõltub sellest, kui tõhus on vaktsiin ja kui kaua see kaitseb. Lisaks sõltub ühiskonna kaitstus sellest, kui palju aitab vaktsiin edasisi nakatumisi vältida.

Piirangute järgimisest, nagu kätehügieenist ja maskide kasutamisest sõltub, kui kiiresti suudetakse nakatumiste tase alla tuua. Kui inimene on põdenud COVID-19 haigust, annab see esialgsetel andmetel kaitse uue haigestumise vastu vähemalt pooleks aastaks.

Kas on gruppe, keda pole seoses vaktsiiniga uuritud?

Praegu pole uuritud rasedaid. USA vaktsiinifirmad on soovitanud, et inimene ei rasestuks kahe kuu jooksul peale vaktsiini saamist, samuti ei soovitata rasedate vaktsineerimist. Samas on meedikute hulgas palju viljakas eas naisi, mistõttu võib seda soovitust olla raske järgida.

USA-s on kohati lubatud, et rasedaid võib vaktsineerida, kui kõiki võimalikke sellega seotud ohtusid on kaalutud. Praegu on aga raske midagi soovitada, sest rasedaid pole uuritud.

Sama käib ka immuunsuspuudulikkusega patsientide kohta, näiteks vähihaigeid, tsütostaatide saajaid ja neid, kes võtavad autoimmuunhaiguste vastu ravimeid. Need inimesed ei saa vaktsiinist nii head kaitset kui teised. Neil juhtudel oleks abiks lähedaste inimeste vaktsineerimine. mRNA vaktsiin on üle 90 protsendi tõhus ka eakatele.

Koronavirus | Voiko rokotuksen jälkeen alkaa elää normaalia elämää? Asiantuntija kertoo, miten rokotuksen saaneiden elämä muuttuu

Rokottaminen Suomessa alkaa, mutta kasvomaskeista ei voida ihan vielä luopua. Pelkkä rokottaminen ei katkaise tartuntaketjuja. Nyt se alkaa. Rokottaminen. Koronavirusrokotteet ovat saapuneet Suomeen nyt joulunpyhien jälkeen ja tavoitteena on, että kaikki rokotteen haluavat aikuiset suomalaiset saadaan rokotettua kesään mennessä. Työikäiset terveet ihmiset voivat varautua piikkiinsä ehkä maalis-huhtikuun tienoilla.

(Külastatud 2,406 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid