Soome meedikud pisarais: Me ei jaksa enam, kui patsientide arv tõuseb kevade tasemele

Soomes üha hullemaks muutuv koroona olukord on tõstatanud küsimuse meedikute piisavuse kohta. Paljud meedikud on koroona ajal viidud murdumise piirini.

Haiglate intensiivravi õed on kogenud koroona-ajal tööle sundimist, diskrimineerimist ja alandamist. Eriti tunnevad seda need, kes töötavad koroonapatsientidega, vahendab MTV.

Kuigi suurema kriitika osaliseks saavad haigla juhid ja otsustajad, muserdab meedikuid ka tavaliste inimeste ükskõikne suhtumine. Üks meedik ütles, et selle peale tuleb tahtmine panna meedikute üle irvitajatele haiglariided selga ja saata nad nädalaks patsientidega tegelema. Me ei jaksa enam, kui patsientide arv tõuseb kevade tasemele, ütles meedik.

Praeguse koroona teise laine ajal valmistutakse haiglates hullemaks ja nakatumiste arvu arvestades võib arvata, et patsientide arv tõuseb jõulude ajaks. Nakatumiste arvu tõustes pole kindel, kas meedikud pääsevad oma jõulupuhkusele. Haiglajuhid on öelnud, et jõuludeks määratud puhkused võidakse tühistada.

Patsientide arvu kasvu kardetakse meedikute hulgas, kuna paljud kogenud meedikud on eriala vahetanud ja töölt lahkunud. Meedikud kardavad, kas neil on jaksu raske jõuluaeg üle elada ning mis saab patsientidest, kui ressurssidest ja teadmistest jääb vajaka.

Probleem on selles, et lahkuvad kogenud meedikud. Juhtkonna arvates pole kogenud meedikute lahkumine probleem, kuna uued tulijad ootavad järjekorras. Inimeste puuduses on intensiivravisse võetud tööle inimesi, kes pole varem selle valdkonnaga kokku puutunud. Olemasolevad intensiivravi meedikud koolitavad välja uusi tulijaid, kes on varem teinud hoopis mingit muud tööd. Uued tulijad aga sageli ei tea, mida tegema peavad ja ei kujuta ette, mida intensiivravi tähendab.

Meedik räägib, et Itaaliast tuttavad pildid nutvatest haiglaõdedest on ka Soomes reaalsus. Paljud õed nutavad, aga teevad seda varjatult. Õdesid on tööle sunnitud ja nad on hirmul, kas saavad ise nakkuse ja surevad.

Koroona-aeg on olnud haiglates nagu Ameerika mäed. Juhised muutuvad kiiremini kui meedikud suudavad nendega kohaneda. Kevadel hirmutas kõige enam teadmatus haigusest ning kaitsevahenditest.  Kellelgi polnud aimu, kuidas koroona nakkab ja kuidas end hoida. Kevadised hirmud on jätnud oma jälje ning haiglatöötajad on kibestunud ning frustreerunud.

Kuigi praegu teatakse haigusest rohkem, pole see meedikuid aidanud, sest nad pole võimelised vähendama ülekoormust. Kevadel ei saanud meedikud oma probleemidest rääkida, kuna oli kiire, ja sügisel pole samuti võimalust olnud, kuigi seda on palutud. Töökeskkonna uuringutest tuleb välja, et olukord on läinud haiglates väga hulluks.

Asja ei paranda ka juhtkonnalt tulevad sõnumid, et ületöö ja puhkuste osas peab olema paindlik. Otsustajad samas hirmutavad eriolukorraga, mis võimaldab inimesi ka puhkuse ajal tööle kutsuda, samuti neid, kes on töölt lahkunud.

Eriolukorraga hirmutamine muserdab samuti meedikuid. Meedikud tunnevad end nagu malenupud, keda ülalt juhitakse ja kelle põhiõigusi eiratakse.

Kuigi paljud asjad on selgemad kui kevadel, on haigus ikka veel suur mõistatus. Selles mõttes soovivad meedikud, et haigust ei alahinnataks. Haigus on ettearvamatu ja seetõttu ollakse intensiivis pidevalt silmitsi uute väljakutsetega. Patsientide puhul on raske hinnata, mis suunas asjad lähevad. Patsiendi olukord võib kiiresti halveneda, tegemist on kummalise haigusega.

Koroona on muutnud paljude meedikute suhtumist oma töösse ning enam ei soovita jätkata selles ametis elu lõpuni. Põhjuseks on asjaolu, et koroona ajal on eiratud meedikute põhiõigusi. Need, kes varem mõtlesid, et ei loobu oma valitud erialast, on nüüd õnnelikud, et neil on veel aega midagi muud vaadata.

(Külastatud 2,057 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid