Seagripi vaktsiini tagajärjel narkolepsiasse haigestunud soomlanna ei kavatse koroonavaktsiini võtta

„Tänan ei,” ütles soomlanna Mirka soovituse peale võtta koroonavaktsiini. Ta haigestus 16-aastasena narkolepsiasse pärast seda, kui oli saanud seagripi vaktsiini.

Praegu on Jyväskylä naine Mirka 27-aastane. Ta haigestus narkolepsiasse 2009. aasta detsembris pärast seda, kui teda koolis vahetunni ajal vaktsineeriti seagripi vaktsiiniga Pandemrix, vahendab Iltalehti.

Mõned kuu peale vaktsineerimist kukkus Mirka elu kokku. Ta magas öösel 16 tundi ja oli ikka päeval väsinud. Ta jäi koolitunni ajal magama.

Õpetajad hakkasid kahtlustama, et tüdrukul on narkoprobleem. Kuigi tüdrukul olid olnud hinded väga head, olid tema peres probleemid ja ta paigutati noortekodusse. Vaatamata pidevale väsimusele sai ta 2012. aastal ülikooli sisse. Samal ajal jäi ta rasedaks, kuigi oli oma poiss-sõbraga kasutanud rasestumisvastaseid vahendeid. Tütar sündis 2013. aastal, kui Mirka oli vaid 19-aastane.

Pärast tütre sündi hakati 2014. aasta kevadel Mirka tervist põhjalikumalt uurima. Hädadele leiti lõpuks põhjus. Neuroloog ütles, et noorel naisel on narkolepsia. Neuroloogi väitel mõjutas haigestumist 2009. aastal saadud seagripi-vastane vaktsiin Pandemrix.

Praegu on Mirka jätkuvalt haige ja võitleb oma õiguste eest, et saada vaktsiinikahjude eest hüvitist. Talle on määratud sissetuleku kaotuse eest hüvitis, aga summa teda ei rahulda. Kindlustusfirma arvates pole Mirkal mitte narkolepsia, vaid muud psüühilised häired. Samas on arstid kinnitanud, et tal pole mingeid psüühilisi häireid ega mingit muud häda peale vaktsiinikahju.

Narkolepsia tekitab Mirkal aeg-ajal päeva jooksul hallutsinatsioone. Väsinuna ärritub ta kergesti ja on vihane. Tütar elab isa juures, kuna oma haigusseisundi ja väsimuse tõttu ei suuda naine lapsega tegeleda.  Ta vajab ööpäevas 18 tundi und. Kui tal poleks narkolepsiat, siis käiks tööl, mitte ei saaks töövõimetuspensioni. Ta leiab, et siis oleks ka lapsi rohkem kui üks. Enne haigestumist tahtis Mirka minna õppima õigusteadust Turu ülikooli.

Naine osales aastatel 2016-2017 uue ravimi uuringutel, ravim peaks narkolepsiat leevendama.

Kui Mirka kuulis jaanuaris-veebruaris Hiinas Wuhanis möllavast koroonaepideemiast, oli ta kindel, et see jõuab Soome. Naine ise koroona pärast ei paanitse ja tema tuttavad pole haigestunud. Naine kandis mõnda aega näomaski, aga pidas seda häirivaks. Tema väitel pole maskist midagi kasu, kui seda kasutatakse nii, et vahepeal võetakse eest ära ja siis pannakse uuesti ette.

Koroona vastu Mirka end vaktsineerida ei lase. Tema väitel pole tal selliseid kroonilisi haigusi, mille tõttu vaktsiini vaja oleks. Ta annaks oma doosi neile, kes seda rohkem vajavad.

Pandemrixi vaktsiinist saadud haigus on tekitanud kahtlusi ka uue koroonavaktsiini suhtes. Imestama paneb vaktsiini väljatöötamise kiirus. Tundub, et vaktsiin on välja töötatud kiirustades, ilma kõrvalmõjusid uurimata. Uudiste põhjal kasutatakse mitme koroonavaktsiini puhul sama abiainet AS03, mida kasutati Pandemrixi puhul.

Naine räägib, et tänaseni pole teada, mis seos oli abiainel narkolepsia tekkega. Naine ei võta ka gripivaktsiini, kuigi ka grippi võib surra. Koroona ja gripp pole nii rasked haigused, et oleks vaja erilist kaitset nende vastu. Naine räägib, et ei võtaks koroonavaktsiini isegi siis, kui ta ei oleks 10 aasta tagasi saanud narkolepsiat.

Samas pole Mirkast saanud ka aktiivset vaktsiinivastast. Ta ei läheks kuhugi plakatite alla marssima. Ta on pärast haigestumist võtnud mitmeid teisi vaktsiine. Ta pidi eelmisel sügisel käima Aasias ja lasi end vaktsineerida A- ja B-hepatiidi, tüüfuse, Jaapani entsefaliidi ja kollapalaviku vastu. Ta on lasknud ka oma last vaktsineerida. Põhimõtteliselt toetab Mirka vaktsiine ja peab neid vajalikeks, kuigi ka vaktsiinitootmine on äri.

Mirka sai 16-vuotiaana narkolepsian sikainfluenssarokotteesta – “Koronarokotusta en tarvitse”

Mirka Sulkunen oli vain 16-vuotias lukion ekaluokkalainen, kun sairastui Pandemrix-sikainfluenssarokotteesta narkolepsiaan joulukuussa 2009. Opettaja ilmoitti luokalle, että terveydenhoitaja rokottaa kaikki oppilaat seuraavalla välitunnilla. Muutaman kuukauden kuluttua rokotuksesta Mirkan elämä romahti. Hän saattoi nukkua 16 tuntia yössä ja olla silti väsynyt päivällä. Hän nukahteli oppitunneilla. Opettajat alkoivat epäillä, että tytöllä olisi päihdeongelma.

(Külastatud 801 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid