Rootsi parlament andis valitsusele loa lisada riigi kaitsepoliitika arengukava hulka võimalus liitumiseks NATO-ga. See on seni sõjaliselt neutraalse Rootsi jaoks ajalooline otsus.
Rootsi vasakpoolne peaminister Stefan Löfven ei oleks soovinud sellist täiendust teha, aga ta jäi parlamendis alla, vahendab Iltalehti.
Otsus sai võimalikuks pärast seda, kui Rootsi populaarsuselt kolmas erakond Rootsi Demokraadid muutis oma seisukohta. Erakonna juht Jimmie Åkesson põhjendas otsust asjaoluga, et ka Soomes on vastav otsus tehtud.
Soome kaitseminister Antti Kaikkonen ütles, et ei pea Rootsi otsust eriti tähendusrikkaks, kuna sisuliselt on Rootsil olnud kogu aeg võimalus NATO-ga liitumiseks, isegi kui seda pole eraldi kirja pandud.
Soome välispoliitika instituudi teadur Charly Salonius-Pasternak ütles, et NATO-ga liitumise võimalus pole Soome ja Rootsi jaoks mingi imerohi, aga see võib toimida kui „pehme heidutus” Venemaa suunal. Näiteks Soome on seda kasutanud nii, et president võib meelde tuletada, et NATO-ga ei liituta, kui teine pool nii hullusti ei käitu.
Salonius-Pasternaki väitel on samas halb signaal see, et Rootsi sotsist välisminister Ann Linden nimetas võimalikku NATO-ga liitumist ohuks Rootsi julgeolekule. Sellised märkused annavad Venemaale võimaluse kasutada olukorda enda kasuks ära.
Salonius-Pasternaki sõnul ei tähendab Rootsi otsus muutust Venemaaga seoses, kuna iseseisval riigil on õigus taotleda liitumist misiganes organisatsioonidega. Samas võib juhtuda, et Venemaa kasutab Rootsi otsust ära infosõjas väitega, et Rootsi on nüüd palju agressiivsem ja läheneb NATO-le.
Soomes on NATO-ga liitumine olnud osa julgeoleku- ja kaitsepoliitikast juba aastaid. Viimati kinnitas seda sügisel Sanna Marini valitsus. NATO-ga liitumise võimalus on Soome jaoks olnud teatud sisepoliitiline kompromiss NATO pooldajate ja skeptikute vahel, samas on see toiminud kui nn pehme heidutus, mille eesmärk on anda Venemaale teada, et Soome võib iga hetk NATO-ga liituda. Nii Soome kui Rootsi on sõjaliselt juba praegu NATO-ga kokkusobivamad kui enamus NATO liikmesmaadest.
Soome NATO-ga liitumise takistuseks peetakse muu hulgas seda, et selleks on vaja korraldada rahvahääletus ja sellega seoses võib Soome sattuda infosõja rünnaku alla.
Soome jaoks võib olla halb variant see, kui Rootsi otsustab järsku NATO-ga liituda ilma Soomet sellest teavitamata, nii nagu juhtus Euroopa Liiduga. Sellisel juhul jääb Soome väga lolli olukorda ja NATO ning Rootsi võivad kasutada seda ära, et juhtida tähelepanu Soome liigsele Venemaa-sõbralikkusele.
https://www.iltalehti.fi/politiikka/a/fe4fac32-1031-43b5-9df2-734aab08493f
