Lotovõit, pärandus, abielu, ettevõtlus, hea palk, investeerimine… Võimalusi on mitmeid, aga mis on tavalisele inimesele parim viis jõukamaks saada?
Soomes on enimteenivate inimeste hulgas põhiliselt oma ettevõtte müünud inimesed, rikaste suguvõsade esindajad ning börsifirmade juhid, vahendab Taloussanomat.
Selle järgi võib otsustada, kuidas on võimalik teenida suurt tulu. Kui aga mõelda raha teenimise peale väiksemas ulatuses, siis on kaks asja teistest olulisemad, räägib ettevõtte müügiga rikastunud investor Kim Väisänen.
Kõige esimene ja paljudele jõukohane tegevus on investeerimine. Selleks tuleb kulutuste tegemist edasi lükata ehk jätta ostmata see suvila või paadimootor ning investeerida raha indeksifondi. Väisänen soovitab alati indeksifondi ja teha seda võimalikult väikeste kuludega.
Järjekindla investeerimisega võib pikema aja peale koguneda kenake summa. Tähtis on alustada juba noorelt.
Samal arvamusel on Börsi sihtasutuse juht Sari Lounasmeri. Tema väitel saavad investeerimisega hakkama paljud, sest kulud on tulnud alla. Alustada võib juba väikeste summadega.
Investeerida võib 5-10 eurot kuus. Alustada ongi hea väiksemate summadega ning hiljem võib investeerida korraga suuremaid summasid.
Soomes on olnud tänavu investeerimisbuum, kuna uusi aktsiainvestoreid on tulnud juurde ligi 100 000. Sellele vaatamata on inimeste varad mujal: eluasemetes on 300 miljardit eurot, pangakontodel 100 miljardit, metsaomandis 50 miljardit ja aktsiates 40 miljardit eurot.
Teine võimalus rikastumiseks on ettevõtlus, aga see on palju keerulisem. Väisäneni väitel suurem osa ettevõtetest pole edukad ja ainult murdosal läheb tõeliselt hästi. Ettevõtjal peavad olema oskused ja toode või teenus, mille järgi on nõudlust ja mille eest ollakse valmis maksma.
Väisänen toob näite kunstnike kohta. Kui vaadata Soome muusikut Lauri Tähkät, siis tema teenitud tulu on Soome mõistes suur. Ta teeb laule, mida inimesed tahavad kuulata. Samas ei pruugi mõni teine muusik nii hästi teenida.
Väisäneni väitel nõuab ettevõtlus palju tööd ning paljud on ettevõttega rikastunud alles üle 50-aastaselt, enne seda on tehtud 20-30 aastat tööd. Väga palju oleneb ettevõtluses ka juhusest ning Väisänen toob näite enda kohta.
Väisänen asutas koos Janne Tervoga andmete hävitamisele spetsialiseerunud ettevõtte Blancco pärast seda, kui Põhja-Karjala keskhaigla poolt müüdud vanast arvutist leiti patsientide andmeid. Blancco müüdi 2014. aastal ja Väisänen teenis selle müügist palju raha, nii et ta tõusis tulusaajate edetabeli tippu. Väisänen tunnistab, et kui Põhja-Karjala haigla poleks müünud arvutit, kus on sees patsientide andmed, siis poleks temast miljonäri saanud. Vahepeale jäi veel 17 aastat tööd.
Väisänen tunnistab, et juhusel võib olla tähtis roll jõukaks saamisel, aga seda ei tohiks liiga tähtsaks pidada, kuna olulised on ka töö ja oskused.
Kas aga palgatööga võib Soomes rikkaks saada? Seda soovitab Väisänen küsida Jukka Pesoneni käest.
Pesonen on metsandusfirma UPM juht ja ta oli eelmisel aastal börsifirmade juhtide palgakuningas 5,3 miljoni euro suuruse sissetulekuga.
Sari Lounasmeri peab tähtsaks ka haridust ning eriala valikut. Palju räägitakse kuludest ja kokkuhoiust, aga vähem sellest, kuidas teenida suuremat tulu. Paljud mõtlevad noorena vaid selle peale, mida oleks vahva õppida.
Üha enam soomlasi võib tulevikus rikastuda päranduse läbi, kuna soomlaste jõukus tervikuna kasvab. Soomes on kadestatud, et välismaal rikastuvad inimesed päranduse kaudu. Pärast teist ilmasõda alustati Soomes nullist, aga nüüd on hakatud vara juba pärima.
Pärand jaguneb väga ebaühtlaselt. Soomlaste vara on põhiliselt kinnisvaras ja kui mõnes piirkonnas võis vara väärtus olla selle ehitamise ajal suur, võib hind olla liikunud eri suundades. Soome tõmbekeskustes on kinnisvara hinnas, aga mujal eriti mitte.
Pärimine on üks lihtsamaid viise rikastumiseks, aga seda on endal raske mõjutada. On siiski veel üks võimalus: abielluda rikka kaasaga.
Soomlased on lotorahvas, hasartmängude peale kulutatakse peaaegu kõige enam maailmas. Tõenäosus lotoga võita on siiski väga väike. Lotomäng on väga riskantne. Teisest küljest on soomlased suured säästjad, aga seda 0-prontsendilise tootlusega pangakontodel. Ehk soomlastel on palju raha ja suur soov võtta riske. Millest aga on puudus, on kannatlikkus rikastumisel.
Lotoga soovitakse rikastuda ühe ööga. Kiire rikastumise soov tuleb välja ka sellest, et Soomes hinnatakse neid, kes on oma ettevõtte maha müünud ja saanud korraga palju raha, räägib Lounasmeri. Rohkem peaks rääkima sellest, kuidas rikastuda vähehaaval ning teenida lõpuks rohkem tulu.
https://www.is.fi/taloussanomat/oma-raha/art-2000007662410.html
