Teadlased tahavad, et Soome võtaks kasutusele veel karmimad koroonapiirangud

Grupp teadlasi avaldas täna kolmapäeval pöördumise, milles soovitatakse otsustajatel kehtestada koroona tõrjumiseks senisest karmimad, aga lühiajalised meetmed.

Teadlaste väitel kaitsevad piirangud elanike tervist, hoiavad ära tervishoiu ülekoormuse ja suurendavad usaldust majanduse suhtes, vahendab Iltalehti.

Teadlased soovivad meetmetega viia nakkuse leviku nullini, rääkis Minerva meditsiinilise teaduskeskuse dotsent Pirta Hotulainen. Ta on üks 30-st pöördumisele alla kirjutanud asjatundjast.

Hotulaineni väitel erineb nakkuse summutamine Soome valitsuse praegusest poliitikast selle poolest, et praegune poliitika sallib palju enam nakatumisi. See tähendab, et praegu sallitakse küllaltki palju nakatumisi, kuigi nad tuleks alla tuua, et saaks edasi minna normaalsema eluga.

Hotulainen võrdleb praegust olukorda kuiva metsaga, kus on üksikud tulekolded. Seetõttu ollakse kogu aeg hirmul, et neist väikestest kolletest võib terve mets põlema minna. Oleks palju parem, kui need väiksed kolded saaks ära kustutatud ning võiks rahulikult jätkata normaalset elu.

Koroona epideemia on võimalik teadlaste hinnangul summutada praegu kasutusel olevate meetoditega. Uusi nakatumisi hoitakse ära kogunemiste vähendamise, massiürituste ärajätmise ning ööklubide lahtioleku piiramisega. Lisaks hoitakse nakatumisi ära ohutusvahede kehtestamise, näomaskide kasutamise ja kontaktide vähendamisega.

Lisaks tuleks piiril teha korralikku testimis- ja karantiinitööd, kui epideemia on kodumaal summutatud. Pöördumises on välja toodud Hiinas korraldatud laustestimised. Soomeski tehti kevadel selliseid testimisi, aga väiksemas ulatuses.

Näiteks tehti kevadel laustestimisi ehitusobjektidel, mis oli mõistlik, kuna leiti mitmeid nakkuse kandjaid, kel polnud haigusnähtusid. Soomes võiks laustestimist teha näiteks puhkudel, kus nakatumise ahelate tuvastamine on keeruline, seda suuremates linnades. Laustestimised aitavad ära hoida ka suuremaid karantiine. Kui on olukord, et kõik tuleks kinni panna, siis selle asemel võiks korraldada laustestimise ja välja selgitada nakatunud ning nad isoleerida.

Lisaks peavad teadlased oluliseks kiiret teavitustööd seoses kohalike ja piirkondlike nakatumiste ning nakkusega kokkupuudetega.

Teadlased soovitavad lühiajaliselt kehtestada karmimad piirangud, et nakatumiste arv alla saada. Soomes on piirkondi, kus nakatumine on kontrolli all, aga Helsingi piirkond on selline, kus pole suudetud nakatumisi piirata. Samas Vaasas, kus olukord oli hull ja kus võeti ette karmid abinõud, on nüüd suudetud olukord kontrolli alla saada.

Teadlased soovitavad nakatumiste ärahoidmiseks rohkem toetada omavalitsusi, et nad oleksid rohkem huvitatud nakkuse leviku piiramisest. Praegu on nakkuse levik väga ebaühtlane.

Teadlased märgivad, et karmimad piirangud jäävad lühiajalisemaks, kui need võetakse ette kohe, mitte siis, kui haiglad on inimesi täis. Kui Soome satub raskesse olukorda, kus praegu on paljud Euroopa riigid, siis on vaja sulgeda terve ühiskond ja seda palju kauemaks ajaks kui siis, kui meetmed oleks ette võetud õigeaegselt.

Soomes suudeti nakkuse levik summutada väga edukalt kevadel. Soome eeliseks oli siis asjaolu, et Soomes oli epideemia teistest riikidest mitu nädalat maas, aga Soome kehtestas karmid piirangud teistega koos. Tänu sellele jäi Soomes nakatumine väiksemaks ja õnnestus päästa inimelusid.

Tutkijaryhmä haluaa Suomen ottavan kovat koronatoimet käyttöön: “Koko ajan pelottaa, milloin lehahtaa”

Suomalainen asiantuntijaryhmä patistaa koronaepidemian tukahduttamiseen nykyistä voimakkaammilla, mutta lyhytkestoisilla rajoituksilla. Muun muassa lääketieteen, taloustieteen ja matemaattisten alojen tutkijoista koostuva ryhmä julkaisi keskiviikkona muistion, jossa se vetoaa päättäjiin tartuntojen ennaltaehkäisemiseksi. Työryhmän mukaan tukahduttaminen esimerkiksi suojelee väestön terveyttä, ehkäisee terveydenhuollon ylikuormitusta ja hoitovelkaa sekä ylläpitää taloudellista luottamusta.

Kommentaarid
(Külastatud 2,075 korda, 1 külastust täna)