Soome haiglaõde oli koroonaga intensiivis 10 päeva – hirm oli suur

Soome haiglaõde, Hämeenlinnas elav 55-aastane Lilli loodab, et kõik inimesed võtaksid nüüd ametivõimude koroona hoiatusi ja juhiseid tõsiselt. Ta teab omast kogemusest, et koroonahaiguse võib saada igaüks ning isegi täiesti terved inimesed võivad sattuda intensiivi. Naine lamas intensiivis poolteist nädalat ega soovita seda mitte kellelegi.

Naine räägib, et on õnnelik, et üldse ellu jäi. Tal tuvastati koroona 29. septembril. Ainsad vaevused olid kerge köha ja lihasvalu. Enne seda oli ta septembris tiirutanud koos sõbraga matkabussiga Lapimaal ja ilmselt sai nakkuse sealt, vahendab MTV.

Sõber haigestus enne ja Lilli paar päeva pärast seda. Kui haigusnähtusid veel polnud, kohtus naine Hämeenlinnas veel ühe sõbraga, kes sai nakkuse tema käest.

Naine räägib, et kõigepealt tundis häbi ja süütunnet. Ta nakatas oma parima sõbra, kuna tal polnud veel haigusnähtusid. Koroona käitub väga salakavalalt. See võib tabada igaüht ja selle võib saada igalt poolt. Naise sõnum on, et soovitusi tuleb võtta tõsiselt.

Haiglaõde oli hämmingus omaenda nakatumise pärast. Lapimaa reisi ajal järgiti kõiki juhiseid ning kätehügieeni. Naine on ise täiesti terve, aga tema juhtum näitab, et raskelt haigestuda võib igaüks. Naine sai aru, et isegi täiesti terve inimene võib ühel hetkel olla jõuetu.

Kõigepealt oli kerge köha, siis tõusis kerge palavik. Testimise ajal oli enesetunne veel suhteliselt hea. Paari päeva pärast läks olukord hullemaks. Nakkus liikus salakavalalt hingamisteedesse. Märkamatult enesetunne halvenes.

Lilli on õppinud haiglaõeks ja ta oli kindel, et saab haigusega ise kodus hakkama. Ta elab üksi ja ei saanud arugi, kui tema olukord halvenes niivõrd, et ta ei saanud enam hingata.

Viis päeva pärast testitulemuse selgumist olid vaevused juba rasked. Ta istus ikka veel kodus, isegi liiga pikalt.

Siis, oktoobri esimesel nädalavahetusel rääkis ta telefonis sõbraga. Köha oli tugev. Lõpuks sai ta aru, et ei suuda isegi enam rääkida. Ta kasutas hingamisel abilihaseid.

Naine mõtles, et läheb olukorra leevendamiseks sauna. Saun asub elamise ülakorrusel, aga trepist kõndimine oli raske. Ta läks üles seintest kinni hoides. Ta ei saanud siis veel aru, et oleks pidanud abi paluma.

Teisipäeval, 6. oktoobril helistas naine haiglasse ja rääkis olukorra halvenemisest. Haiglast soovitati kutsuda kiirabi.

Kohale tulnud esmaabitöötajad mõõtsid naisel hapniku saturatsiooniks 50, terve inimese näit on ligi 100. Naisel oli tekkinud juba hingamispuudulikkus. Kiirabi viis naise Kanta-Häme keskhaiglasse ja EMO-st viidi naine kohe edasi intensiivi. Seal veetis ta kokku 10 päeva.

Naisele anti lisahapnikku, aga ta polnud hingamisaparaadi all. Ta hingas maski abil, mis kergendas olukorda, kuna kopsud ei suutnud hapnikku vastu võtta. Organismi näitajad olid halvad, veresuhkur ja maksanäidud üleval. Palavik oli üle 38.

Koroona koormab siseelundeid. Naine oli tilgutite all, intensiivis isolatsioonis ja põhilise aja täiesti üksi kõik see 10 päeva. Ainult mõned medõed käisid teda vahel kaitseülikonnas vaatamas. Tema olukorda jälgiti pidevalt ja ravi oli hea.

Poeg tahtis naist vaatama tulla, aga ta ütles, et pole vaja. Haiglas ei saanud ta oma olukorrast päriselt aru. See teadmine tuli alles hiljem.

Kõige hirmsamad olid haiglas ööd. Hirm oli naisel aga suur. Ta kartis, et hingamine jääb seisma ja mis kõik võib veel juhtuda. Hirm oli väga eriline ja naine oli üllatanud. Ta oli hämmingus, millise häbi ja süütunde koroona tekitas.

Koos naisega Lapimaal käinud sõber pääses palju kergemini. Tal olid kerged nähud ja kaotas vaid mõneks ajaks maitse- ja lõhnataju. Teine sõber, kes sai nakkuse naise käest oli üle 38 palavikus 9 päeva. Ta oli hapnikuravil haigla tavaosakonnas.

Pärast 10 päeva intensiivis viidi Lilli haigla tavaosakonda. Kokku oli ta haiglas 18 päeva ja sellest enamuse täiesti üksi. Intensiivis oli ta pikka aega ainus koroonapatsient. Mitu päeva oli ta väga väsinud. Ta ei soovita kellelegi seda tunnet, et enam ei jaksa hingata.

Haiglas sai naine kortisooniravi ja ta osales ravimikatsetes, mis arvatakase aitavat koroona vastu. Arstid rääkisid, et ravimitest oli haigusest jagusaamisel kasu.

Arstid rääkisid hiljem, et naisel oli koroona raskem variant. Õnneks ei sattunud ta hingamisaparaadi alla. Naise haiglasoleku ajal surid mõned inimesed sealsamas haiglas koroonasse. Kojusaamise päeval 23. oktoobril kuulis ta, et tema töökaaslase mees oli surnud ühes teises haiglas koroonasse.

Naine sai aru, et oli õnnelik, et üldse ellu jäi. Pärast kojusaamist on naine ikka veel haiglane. Ta hakkas kergesti hingeldama ning isegi teisele korrusele minek tundus nagu maratonijooks. Tavaliselt käib ta 12-15 km lihtsa vaevaga. Eelmisel nädalal läbis ta esimest korda kilomeetri nii, et väga ei hingeldanud. Ta ei suutnud uskuda, kuidas vorm kadus kiiresti vaid kuu ajaga.

Naise maksa näitajad on ikka veel üleval. Ta on kuulnud, et see on koroona puhul tavaline tüsistus. Kaugtööle naasis naine novembri alguses. Nüüd on jäänud vaid kerge köha. Ta pole enam väsinud ja suudab liikuda. Taastumine on kulgenud edukalt.

Naise olukorda kontrollitakse pidevalt ja järgmisel nädalal võetakse uus vereproov hing tehakse kopsupilt.  Ta oskab nüüd palju paremini hinnata haiglaõdede tööd, mis on tema väitel väga oluline. Ta loodab, et inimesed kaitsevad end koroona eest ja suhtuvad asjasse tõsiselt. Koroona võib üllatada, nii nagu temaga juhtus.

Kommentaarid
(Külastatud 3,738 korda, 1 külastust täna)