KUUM: Soomes on koroonaga nakatumised taas tõusuteel, testile peaks minema juba kergete haigusnähtudega

Soomes on koronaviiruse juhtumite arv ja esinemissagedus taas kasvanud võrreldes viimase paari nädalaga. Soomes on epideemia olukord püsinud mitu nädalat üsna stabiilne, kuid piirkondlikud erinevused on suured. Testile minek on nakatumiste leviku tõkestamise võti.

Ehkki enamik nakatumistest on praegu kodused, võib Euroopa murettekitavalt halvenev epideemiaolukord mõjutada ka Soomet, edastavad värskes koroona-ülevaates terviseamet ning sotsiaal- ja terviseministeerium.

Piirkondlikud, õigeaegsed ja piisavalt ulatuslikud meetmed, kiired testid ja tõhus nakatumiste järelvalve on seni pidurdanud epideemia levikut piirkondades. Kõige aluseks on see, et igaüks tegutseb vastutustundlikult ja arvestab oma tegevuses ametivõimude juhiseid, näiteks füüsilise kontakti vähendamise, ohutusdistantside, hügieeni järgmise ja maskide kasutamise osas.

Ravipiirkondade aruannete kohaselt on 4. novembril 2020 nakkuse kiire leviku faasis Helsingi ja Uusimaa, Kanta-Häme, Länsi-Pohja, Pirkanmaa, Vaasa ja Edela-Soome ravipiirkonnad ning Ahvenamaa maakond. Ülejäänud 14 ravipiirkonda on baastasemel, mõned baastaseme ravipiirkonna linnad on jõudnud nakkuse kiire leviku faasi. Need on Kouvola, Kuopio ja Siilinjärvi ning Oulu ja Rovaniemi.

Hinnanguline nakatumise määr on praegu 1,20–1,25 (tõenäosusvahemik 90 protsenti).

Eelmisel, 44. nädalal (26. oktoobrist 1. novembrini) teatati nakkushaiguste registrisse 1428 uuest juhtumist, võrreldes varasema nädala 1230 juhtumiga. Uute juhtumite esinemissagedus oli 25,8 juhtu 100 000 elaniku kohta, võrreldes varasema nädala 22,2 juhtumiga.

Juhtumite koguarv viimase kahenädalase jälgimisperioodi jooksul (43. – 44. nädal) oli 2658 uut juhtumit, võrreldes 41-42. nädala 2885 juhtumiga. Uute juhtumite esinemissagedus oli 48 juhtumit 100 000 elaniku kohta, võrreldes eelmise kahenädalase perioodi 52 juhtumiga.

Positiivsete proovide osakaal kasvab

Eelmisel, 44. nädalal (ajavahemikus 26. oktoobrist 1. novembrini) suurenes juhtumite arv uuesti ja esinemissagedus suurenes ka võrreldes varasema nädalaga. Koroonaviiruse teste tehti vähem kui eelneval nädalal, kuigi mõnes laboris on esinenud viivitusi testide tulemuste edastamisel. Positiivsete proovide osakaal testitud proovides on suurenenud ja oli 44. nädalal oli see umbes 1,8 protsenti. Pärast testide arvu täpsustamist võib positiivsete proovide osakaal kõigi proovide hulgas väheneda tagasiulatuvalt nädalatel 43–44.

Kõigil, kellel on koronaviirusele viitavaid sümptomeid, tuleks kiiresti taotleda testi ja juba kergete haigusnähtudega. See kehtib väga kergete sümptomitega noorte kohta, kuna haridusasutustes esineb palju massilisi kokkupuuteid nakkusega.

Nakatumised on endiselt kõige levinumad nooremates vanusegruppides ja noortel täiskasvanutel. 44. nädalal diagnoositi ligi 80 protsenti kõigist juhtumitest alla 50-aastastel ja peaaegu pooled juhtudest alla 30-aastastel. Üle 60-aastased moodustasid vähem kui 10 protsenti nakatumistest ja üle 70-aastased ainult paar protsenti.

Nakatumised on põhiliselt pereringis

Jälgimise andmed saadi 44. nädalal ligikaudu 1400 nakatumise kohta. Neist 5 protsenti tulid välismaalt. Kohalikest nakatumistest tuvastati nakkuse allikas enam kui 60 protsendil juhtudest. Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonnas oli 44. nädalal nakatumise allikas teada vähem kui pooltel juhtudest. Mujal riigis jäid ebaselgeks vaid umbes viiendik nakatumise allikatest.

Nakatumise koht tuvastati ligikaudu 60 protsendil juhtudest. Enamik (60 protsenti) nakatumistest esines perekonnas. Muudel koosolekutel ja eraviisilistel kohtumistel esines 10-15 protsenti nakatumistest, töökohal umbes 10 protsenti ja huvitegevusega seoses 8 protsenti. Ainult 8 protsenti teadaolevatest nakatumistest olid haridusasutustes, seda vaatamata suurele inimeste hulgale.

Eelmisel, 44. nädalal oli avalikel üritustel ja toitlustusettevõtetes vähe nakatumisi. Soovitused ja piirangud, näiteks toitlustusettevõtete öiste lahtiolekuaegade piiramine võivad ilmselt vähendada võimalikke kokkupuuteid nakkusega.

Haiglaravi vajab veel vähe patsiente

Haigla- ja intensiivravi vajavaid patsiente on endiselt suhteliselt vähe, ehkki patsientide arv on viimastel nädalatel suurenenud. 4. novembril 2020 oli haiglaravil kokku 65 patsienti, kellest 15 olid intensiivravil. Alates septembri algusest on intensiivravi saanud COVID-19 patsientide keskmine vanus 57 aastat. See on täpselt sama, mis kevadel intensiivravi patsientide keskmine vanus.

Hinnanguliselt 12 700 patsienti on tervenenud, mis moodustab peaaegu 75 protsenti diagnoositud nakatumistest. Praeguseks on Soomes diagnoositud kokku 16 930 haigusjuhtu. Haigusega seotud surmasid on registreeritud 361.

Täna avaldatud epideemia seire aruanne ja ka varasemad aruanded on üleval terviseameti veebis.

Kommentaarid
(Külastatud 2,326 korda, 1 külastust täna)