Valdav enamus Soome medõdedest tahab nüüd vahetada eriala ja osa on seda juba teinud

Koroonakriis on paljud Soome meedikud nii ära kurnanud, et nad tahavad vahetada eriala. Küsitluste järgi soovib nüüd ametit vahetada valdav enamus, 90 protsenti medõdedest. Osa on seda juba teinud.

30-aastane Lauri loobus kiirabitööst ning õpib nüüd raudtee liiklusjuhiks. Enne seda oli ta meedikuks õppinud 4 aastat. Ta töötas alates 2016. aastast kuni tänavuse juulikuuni nii kiirabitöötaja kui haigla medõena, vahendab Iltalehti.

Lauri väitel ei vastanud just esmaabi sellele ettekujutusele, mille tõttu ta eriala valis. Esmaabi peaks olema eelkõige ootamatute haigushoogude või traumadega tegelemine. Tööst oli aga vaid väike osa selliste ootamatute olukordadega tegelemine. Enamus tööst oli vanurite hakkamasaamise ja krooniliste hädadega tegelemine. See on ka vajalik, aga esmaabi seisukohalt tüütu.

Lauri väitel on uuel valitud erialal ka sissetulek palju parem. Enne õppis ta meedikuks 4 aastat, nüüd aga saab pooleaastase koolitusega kohe 20 protsenti parema palga peale. Samas ta ei välista, et naaseb kunagi tagasi meediku ametisse. Ta võiks seda ette kujutada, kui töö oleks asjalikum.

36-aastane medõde Senni vahetas eriala IT-valdkonna ja programmeerija ameti vastu. Tal on rohkem aega laste jaoks ja kõrgem sissetulek. Ta vahetas eriala 2018. aasta novembris, kui ei saanud lapsepuhkuselt naastes Helsingis Meilahti haiglas tööd.

Naine oli enne seda töötanud meedikuna 6 aastat, selle aja sees on kaks lapsepuhkust. Ta oli aru saanud, et meditsiini valdkonnas tõuseb palk aastate jooksul väga vähe. Vahetustega tööga saab palgalisa teenida, aga need kurnavad muul moel. IT-valdkonnas ei nõutud mingit ettevalmistust ega haridust, aga testidega tehti töölesobivus kindlaks. IT-valdkonnas on mugavam tööaeg ja seda saab paremini sättida.

43-aastane endine medõde Anu läks õppima arhitektiks, kuna meditsiin ei pakkunud arenguvõimalusi ja palk jäi samuti väikseks. Enne seda töötas naine operatsioonisaalides 14 aastat, kuni 2018. aastal alustas arhitektuuriõpinguid. Enne meditsiini valdkonda õppis ta ülikoolis kunstiajalugu. Siis tahtis ta luua pere ja kindla sissetulekuga ametit, mistõttu valis meediku elukutse. Vahetustega töö meedikuna oli aga nii füüsiliselt kui moraalselt väga kurnav, samas teenis ta paremini kui tavaliselt päevatööl mõnes haiglas. Kui lapsed suuremaks kasvasid, otsustas ta eriala vahetada.

45-aastane Kimmo tahtis juba noorelt politseinikuks saada, aga läks uut eriala õppima alles 40ndates eluaastates. Enne seda töötas ta 10 aastat meedikuna kiirabis ja erakorralise meditsiini osakonnas. Nüüd töötab ta politseinikuna. Ta läks politseinikuks õppima 2016. aasta aprillis ja lõpetas kooli 2018. aasta sügisel. ta tunnistab, et ei vahetanud ametit mitte niivõrd palga, kui töökoormuse tõttu. Ta teenib samapalju kui haiglatööl olles, aga töökoormus on väiksem. Kimmo tunnistab, et isegi haiglaõe palga kahekordistamine ei kompenseeri selle töö suurt koormust.

Jopa 90 prosenttia hoitajista haluaa vaihtaa alaa -  4 entistä hoitajaa kertoo, miksi jättivät työnsä

Lauri Viljanen, 30, jätti ensihoidon ambulanssissa ja opiskelee rautatieliikenteen liikenneohjaajaksi. Hän pettyi siihen, ettei työ vastannut alkuperäisiä mielikuvia ammatista. Hän ei ole tunteineen ollenkaan yksin. Tuoreiden kyselyjen mukaan miltei kaikki hoitoalan työntekijät harkitsevat tai ainakin ajattelevat alavaihtoa. Sekä Tehy että Sairaanhoitajaliitto julkistivat tällä viikolla kyselyjensä tulokset, ja niiden mukaan työhönsä tyytyväiset hoitajat ovat tällä hetkellä vähemmistössä.

(Külastatud 2,434 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid