Soome ettevõtjad saavad hakata taotlema kulutoetusi

Kulutoetuse eesmärk on aidata ettevõtetel koroonast tingitud raskes majanduslikus olukorras toime tulla. Abi on ettevõtte püsikulude ja palgakulude kompenseerimine, kuid see ei kompenseeri käibe kukkumist. Valitsus esitas kulutoetuse jätkamise ettepaneku 29. oktoobril 2020.

Nüüd tehakse ettepanek muuta kulutoetusi, et paremini rahuldada kõige rohkem kannatanud ettevõtete vajadusi. Toetuse aluspõhimõtted jäävad aga muutumatuks.

Seadusemuudatused peaksid jõustuma eeldatavasti 2020. aasta detsembris ning kulutoetuse taotlemine peaks avanema detsembri lõpus. Ettevõtted taotlevad endiselt toetust riigikassast. Parlamendis võib valitsuse ettepanekus veel muudatusi tulla.

  • Koroona olukord on paljude ettevõtete ja tööstusharude jaoks jätkuvalt keeruline. Kulutoetuse taastamisega reageerime ettevõtete olukorrale ja aitame neil koroonaepideemia üle elada. Lisaks oleme alustanud ka edasisi ettevalmistusi füüsilisest isikust ettevõtjate toetamiseks, ütleb majandusminister Mika Lintilä.

Taotleda saavad kõik ettevõtted

Kulutoetus on mõeldud ettevõtetele, kelle käive on koroonapandeemia tõttu märkimisväärselt langenud ja kellel on seetõttu raskusi püsivate palga- ja muude ettevõtluskuludega toimetulekul.

Kulutoetust saab taotleda ka siis, kui ettevõte on juba saanud muid otsetoetusi koroonapandeemia tagajärgede leevendamiseks. Kuid juba varem antud toetusi võetakse kulutoetuse summas arvesse, nii et toetuste kogusumma ei ületa 800 000 eurot. Abi maksimaalne suurus ettevõtte kohta on sätestatud Euroopa Komisjoni ajutise riigiabi eeskirjades.

Kulutoetuse tingimus on ikkagi see, et ettevõtte käive on märkimisväärselt langenud. Käibe langust uuritakse nii tööstusharu kui ka ettevõtte lõikes. Sektoripõhine analüüs võimaldab suunata toetust ettevõtetele, keda koroonapandeemia kõige rohkem puudutab.

Kui tööstusharu ettevõtete käibe langus on vähemalt 10 protsenti, näitab see, et tööstus on koroona tõttu kannatanud. Kui tööstusharu käive pole vähenenud 10 protsenti, kuid ettevõte leiab, et koroonapandeemia on mõjutanud tema äritegevust, peab ettevõte oma taotluses tooma kaalukad põhjused, et koroonapandeemia on mõjutanud ettevõtte käivet.

Abitaotlusi menetletakse üksikute ettevõtete kaupa ja selles etapis nõutakse, et ettevõtte käive oleks langenud vähemalt 30 protsenti. Lisaks peavad ettevõtted vastama teistele abi andmise seaduses sätestatud tingimustele.

Toetusperioodi pikkust pikendatakse viie kuuni, kaotatakse minimaalne käibepiir

Toetusperioodi kestus on kavandatud viis kuud ajavahemikul 1.6.2020 kuni 31.10.2020. Varem oli toetusperioodi pikkus kaks kuud.

Käibe vähenemist võrreldakse toetusperioodile vastava perioodiga 2019. aastal. 1. mail 2019 või hiljem asutatud ettevõtete puhul on võrdlusperiood 1. jaanuar – 28. veebruar 2020.

Abikõlbliku käibe miinimumlävi (20 000 eurot nelja kuu võrdlusperioodil) kaotatakse ja abi suunatakse paremini väikeettevõtetele. Minimaalne makstav abi oleks endiselt 2000 eurot.

Abiga hõlmatud sektoreid reguleeritakse hiljem eraldi määruses. Tööstusharud on määratletud maksuametilt saadud juuni-oktoobri käibeandmete põhjal.

Kulutoetus on üks viise ettevõtjate toetamiseks koroonapandeemia ajal

Kulutoetuse taaskehtestamine on üks viis, kuidas riik toetab ettevõtteid koroonapandeemia ajal. Varem kasutatud Business Finlandi ja ELY-keskuste koroonatoetustega said ettevõtted koroona olukorras oma tegevust arendada ja ümber suunata. Muude vahendite hulka kuuluvad Finnvera garantiid, Teollisuussijoitus Oy investeerimisprogramm, tööturu organisatsioonidega koostöös valminud tööhõivepakett, mis sisaldab muu hulgas koondamistega seotud hõlbustusi ja koostööläbirääkimisi. Lisaks vähendatakse ajutiselt tööpensioni kindlustusmakseid ja ajutiselt muudetakse pankrotiseadust. Muud toetused on olnud spetsiaalne toetus nii toitlustuse sektoris kui ka füüsilisest isikust ettevõtjatele.

(Külastatud 221 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid