Soome terviseameti ülevaade: koroonaga nakatumiste arv on oluliselt kasvanud

Uute koroonaviirusega nakatumiste arv on Soomes viimase kuu jooksul märkimisväärselt suurenenud. Haiglas viibivate patsientide arv on septembri lõpuga võrreldes enam kui kahekordistunud.

Nakatumiste vanuseline jaotus ei ole palju muutunud: eelmisel, 41. nädalal diagnoositi alla 50-aastastel üle 80 protsendi kõigist juhtudest ja alla 30-aastastel peaaegu 60 protsenti. Hinnanguline nakatumise määr on praegu 1,30–1,55 (tõenäosus 90 protsenti).

Riiklik esinemissagedus 41. nädalal oli 27,7 juhtu 100 000 elaniku kohta. Terviseameti värske ülevaade ja varasemad ülevaated on üleval terviseameti veebis.

Soomes osas piirkondades on kiire nakatumise kasvu faas

Soome epidemioloogiline olukord jaguneb kolmeks faasiks: alg-, kiire nakatumise kasvu ja ulatusliku leviku faasiks. Helsingi ja Uusimaa, Kanta-Häme, Pirkanmaa, Edela-Soome ja Lõuna-Pohjanmaa ravipiirkonnad ning Ahvenamaa maakond on teatanud, et on kiire nakatumise kasvu faasis. Vaasa haiglapiirkond on teatanud, et see on ulatusliku leviku faasis.

Käesoleval nädalal on valdav osa uutest nakatumistest tuvastatud Helsingi ja Uusimaa ning Vaasa ravipiirkondades.

Nakatumise allikas on teada pooltel juhtudel

41.nädalal (5.10.-11.10.2020) oli suurem osa uutest nakatumistest pärit Soomest ja ainult väike osa (vähem kui 5 protsenti) välismaalt. Välismaal toimunud nakatumised põhjustasid Soomes ainult üksikuid järelnakatumisi. Ligikaudu veerand uutest nakatumistest kogu riigis tuvastati karantiinis olevatel isikutel.

Nakatumise allikas jäi üleriigiliselt ebaselgeks umbes pooltel juhtudel. Suurem osa ebaselgetest nakatumistest registreeriti Helsingi ja Uusimaa ning Vaasa ravipiirkondades. Mujal riigis moodustasid ebaselged nakatumised umbes 20–25 protsenti kõigist juhtudest.

Nakatumistest, millest nakkuse allikas tuvastati, olid umbes veerand pereringis ning umbes viiendik töökohtadel ja huvialadega seoses.

Massilisest kokkupuutest viirusega sotsiaal- ja tervishoiuasutuses, näiteks hooldekodudes või raviasutustes teatati seitsmes ravipiirkonnas.

Ligikaudu pool kõigist teatatud massilistest kokkupuudetest viirusega olid lasteaedades või haridusasutustes, kuid need on siiski põhjustanud ainult üksikuid edasisi nakatumisi. Mõne massilise kokkupuute juhtumi puhul söögikohtades, baarides või ööklubides, samuti eraviisilistel kokkusaamistel on teatatud arvukatest järelnakatumistest.

Otsustavad on kohalikud ja piirkondlikud meetmed

Eesmärk on hoolikalt jälgida uute juhtumite kõiki nakkusahelaid ja seeläbi võimalikult tõhusalt uusi nakatumisi ära hoida. Mitmed kohalikud nakkuskolded on kontrolli alla saadud tänu kiirele jälgimisele ja tõhusalt suunatud tõrjemeetmetele.

Koroonaviirus kandub kergesti edasi, eriti pikemaajalise lähikontakti korral. Seltskondlikel üritustel ei tohiks käia isegi kergete sümptomitega, lisaks tuleks vältida kontakte teiste inimestega ja lasta end testida võimalikult kiiresti.

Igaüks saab koroonaviiruse levikut aeglustada oma tegevusega. Lähikontaktide vähendamine on oluline ka epideemilises olukorras olevate tervete inimeste jaoks. Kui lähikontakti ei saa vältida, on soovitatav kasutada näomaski.

Nakkushaiguste seaduse kohaselt piiratakse epideemiat peamiselt kohalike ja piirkondlike meetmete abil. Piirkondlikud tõrjemeetmed on nakatumiste leviku piiramiseks võtmetähtsusega.

(Külastatud 2,055 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid