Miks koroona on nii tappev? Asjatundja võrdleb seda terveid rahvaid tapnud rõugetega

Viirusepideemiaid on liikvel kogu aeg, ent tavaline gripp ei sunni ühiskondi sarnaselt sulgema nagu teeb seda koroonaviirus. Mis teeb koroonast nii omapärase ja samas nii ohtliku?

BBC poolt intervjueeritud asjatundjad Briti ülikoolidest vastavad üheselt: koroona petab ära inimese immuunsüsteemi ja põhjustab vaevusi, mida teised viirused ei tee.

Koroonaviirus suudab juba varajases staadiumis inimese organismi ära petta. Viirus võib pesitseda kopsudes või hingamisteedes ilma, et me midagi aru saame. Inimese nina võib olla lausa koroonaviiruse tehas, aga enesetunne on väga hea, räägib Cambridge’i ülikooli professor Paul Lehner.

Inimese organism hakkab pärast viiruse rünnakut eritama proteiini nimega interferoon. See omakorda käivitab inimese immuunsüsteemi. Koroonal on aga erakordne võime takistada interferooni eritumist.

Inimene tunneb end koroonaga nii hästi, et ei saa aru, et on haige. Organismis on aga viirust kõige rohkem päev enne seda, kui ilmnevad haigusnähud. See on viiruse seisukohalt ülimalt geniaalne taktika – inimene ei saa aru, et on haige, aga levitab samal ajal viirust edasi, räägib Lehner.

Seega on koroona juba teistele edasi kandunud tükk aega enne seda, kui tunneme, et oleme haiged või sureme selle haiguse tagajärjel. See on suur erinevus võrreldes 2003. aasta SARS-i epideemiaga. SARS oli kõige nakkavam alles mitu päeva peale haigusnähtude ilmnemist, mistõttu oli nakatunuid kerge tuvastada. SARS kadus ja seda pole tuvastatud peale 2004. aastat.

Kümmekond aastat tagasi tekitas palju hirmu seagripp H1N1. Haiguse tagajärjel suri aga palju vähem inimesi kui algul kardeti. Ametlikult tuvastatud surmajuhtumeid oli kõigest 18 000. Tegelikkuses suri haiguse tagajärjel ligi 200 000 inimest.

Manchesteri ülikooli professor Tracy Hussell peab seagripi suhteliselt väikese surmajuhtumite arvu põhjuseks asjaolu, et selle viiruse suhtes on inimestel varasemast immuunsus olemas. See meenutas varasemast tuntud viiruseid.

Uue koroonaviiruse ehk SARS-CoV2 puhul on olukord teine. Viirus on oma nime vääriline ehk uus. Inimkonnal puudub selle viiruse suhtes varasemast immuunsus. Seetõttu põhjustab viirus inimese immuunsüsteemile šoki.

Professor Hussell võrdleb olukorda Ameerika põlisrahvaste immuunsuse puudumisega rõugete suhtes. Eurooplased viisid rõuged 15. sajandil Ameerikasse ja sel olid tervetele rahvastele saatuslikud tagajärjed. Immuunsüsteemi kohanemisvõime vananedes väheneb, seetõttu on uus viirus kõige ohtlikum eakatele inimestele.

Koroonaviiruse põhjustatud haigus algab kopsuhaigusena. Lisaks kopsudele põhjustab see muutusi ka mujal organismis. Londoni King’s College’i professor Mauro Giacca peab koroonat teistest viirushaigustest erinevaks. Tegemist on tema sõnul kummaliselt käituva nakkusega.

Viirus mitte ainult ei hävita kopsurakke, vaid ka rikub neid. Tavalise kopsuhaiguse puhul kopsurakud pärast haigust taastuvad, aga COVID-19 puhul seda ei juhtu.

Teine viiruse põhjustatud vaevus on vere suurem hüübimine. Hüübimise keemiline arv on koroonapatsientide veres tavapärasest 2-4 korda suurem, räägib King’s College’i professor Beverly Hunt. Ta lisab, et pole oma karjääri jooksul veel näinud nii paksu verega patsiente.

Koroona tekitatud vaevuste põhjustajaks peetakse nn ACE2 retseptoreid, mille kaudu viirus tungib rakkudesse ja levib organismis edasi. ACE2 retseptorid on lisaks kopsudele veel veresoontes, neerudes ja maksas.

Lisaks muule on koroona puhul ohuteguriks ülekaal. See on samuti uus asi, räägib Cambridge’i ülikooli professor Sir Stephen O’Rahilly. Tugev seoses ülekaaluga on asi, mida pole varem viirushaiguste puhul täheldatud.

Covid: Why is coronavirus so deadly?

A simple virus has brought life as we know it to a screeching halt. We have faced viral threats before, including pandemics, yet the world does not shut down for every new infection or flu season. So what is it about this coronavirus?

(Külastatud 575 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid