Metsa all elanud doktorikraadiga soome mees sai omale korteri, aga elu pole jätkuvalt suurem asi

Aasta aega tagasi kirjutas Soome meedia doktorikraadiga Mikast, kes oli kodutu ja elas metsa all. Mees sai eelmiste jõulude ajal omale väikse korteri, aga tööd pole ikka leidnud.

Veel aasta tagasi elas 48-aastane Mika metsa all. Ta sai omale Turu linnas ühes puumajas 15-ruutmeetrise korteri. Talle organiseeriti korter vaid mõni päev pärast seda, kui temast oli Iltalehtis juttu. Temaga võttis ühendust Päästearmee Patase osakond ja pakkus korterit, vahendab Iltalehti.

Väikses korteris on tualettruum, esik, elutuba ja köök. Patas organiseeris korterisse tooli, voodi ja riidekapi. Rohkem sinna eriti ei mahukski.

Kodus Mika duši all ei käi. Kodus on tualett pärast pesemist üleni märg. Pesu käib ta pesemas Patase kontoris. Korteri üür on 400 eurot kuus. Mees on sellega rahul, et ei pidanud koroona-ajal elama kuuse all. Paljud on seda pidanud siiski tegema.

Mika leiab, et kui Patas poleks abi pakkunud, elaks ta siiani metsas. Ta on kõrvalt jälginud teiste kodutute elu. Koroonakevad oli paljude jaoks raske. Kõik kohad olid kinni. Ainus koht, kus kodutud said päeval olla oli kaubanduskeskus.

Mika tunnistab, et elu töötuna ja vähese sissetulekuga pole suurem asi. Päevad on kõik ühesugused ja sellele pole lõppu näha. See on vaimselt raske. Ta on ise öelnud, et ei taha sellist elu lõputult jätkata.

Mika aga ei tea, mida ta tulevikus teha tahaks. Ta ei imesta, kui inimesed hakkavad sellises olukorras jooma või narkootikume tarbime. Ise Mika alkoholi aga narkootikume ei tarvita. Ta on rahul toetustega, aga mingit erilist elu see ei taga. Saab kätte esmavajaliku nagu toidu, aga inimene vajab elus ka midagi muud.

Mika on proovinud tööd leida, aga erilist edu pole olnud. Viimati käis ta palgatööl 2014. aastal. Ta tunnistab, et lõputult ei jaksa tööd otsida, piir tuleb ette. Ind raugeb.

Kuigi Mika on töötu, ei istu ta tegevuseta. Ta teeb sporti ja käib raamatukogus, et oma projekte arendada. Tal on valmis mitu filosoofilist teadusartiklit. Lisaks annab ta välja luulekogu.

Luuletuste tekstid on rasked, neis on juttu ka kodutusest. Luuletusi on mõjutanud osaliselt mehe raske elusaatus. Noorena vaatas ta palju õudusfilme ja sealt on inspiratsiooni ammutanud.

Mikal on otsustajatele sõnum – abivajajatega tuleb rohkem tegeleda. Kui oled kodutu, vajad eluaset, mitte villaseid sokke ja toiduabi. Tema lahendaks kodutuse probleemi odavate üürikorterite ehitamisega. Neile, kes ise ei suuda eluaset muretseda, peaks olema toetusega korterid. Mika väitel ei saa nii jätkuda, et kodutud peavad aastaid metsa all oma elamist ootama.

Mika on omal nahal kogenud, et kodutuid karistatakse nende probleemide pärast, aga neid tuleks aidata, olgu inimene milline tahes. Peaminister Sanna Marini valitsuse programmis on välja toodud kodutuse kaotamine Soomes 2027. aastaks. Mika loodab, et see pole vaid sõnakõlks ja et kodutus Soomest tõepoolest kaotataks.

Valtiotieteiden tohtori Mika Suojanen oli koditon ja nukkui metsissä – tällaista on elämä nyt

Tuttu mies seisoo Turun pääkirjaston aulassa. Yllään hänellä on maastokuosia ja selässä suuri musta reppu. Kaulassa pilkottaa tatuointi. Vielä vuosi sitten Mika Suojanen, 48, nukkui yönsä metsissä. Iltalehti kirjoitti joulun alla jutun kodittomasta valtiotieteiden tohtorista. Sen jälkeen on tapahtunut paljon ja samalla hyvin vähän. Kodittomuus ei ole unohtunut, vaikka se ei Suojasta itseään enää kosketa.

(Külastatud 3,630 korda, 2 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid