Helsingi ülikooli teadlased selgitasid välja, kuidas koroona levib ja kuidas seda peatada

Helsingi ülikooli teadlased avaldasid teadusajakirjas Science artikli, milles kirjeldavad, kuidas koroonaviirus levib ja kuidas seda on võimalik peatada.

Koroonaviirus meenutab merisiili. Ogade abil tungib viirus inimese rakkudesse ja põhjustab nakatumise, vahendab Helsingin Sanomat.

Praeguseks on teada, et viiruse oga üks osa kinnitub raku pinnal olevate ACE-2 retseptorite külge. Nüüd on aga välja selgitatud, et ogadel on ka teine meetod, kuidas raku sisse pääseda. See puudutab teist raku pinnal olevat retseptorit – neuropiliini.

Kui rakul on olemas mõlemad retseptorid, siis on nakatumine eriti kiire, märgib Helsingi ülikooli viroloog Giuseppe Balistreri. Ta juhib avastuse teinud rahvusvahelist gruppi, kuhu kuuluvad teadlased Soomest, Eestist, Saksamaalt, Šveitsist ja Austraaliast.

Balistreri väitel on teadlased imestanud, miks koroona levib palju paremini kui esimene viirus SARS. 2003. aastal põhjustas koroonaviirus SARS 8000 inimese nakatumise, aga uus koroonaviirus on nakatanud juba kümneid miljoneid inimesi.

Mõlemad viirused pääsevad rakkudesse samade ACE-2 retseptorite kaudu. Sellele vaatamata on uus viirus palju nakkavam.

Mõistatus hakkas lahenema, kui Hiina teadlased avalikustasid jaanuari lõpus uue koroonaviiruse genoomi. See sisaldab viiruse geneetilist koodi. Balistreri avastas koos professor Olli Vapalahti grupiga, et uuel koroonaviirusel on osa, mida SARS-il ei olnud. Lisaks avastati muudki.

See uus osa šokeeris teadlasi. See oli sama osa, mis oli olemas teistel ohtlikel viirustel nagu Ebola, HIV ja linnugripp.

Viiruse täiendava osaga on tegelenud kaks kuulsat soome teadlast: Zürichi tehnikaülikoolis töötanud biokeemik Ari Helenius ja vähiraviga kuulsust kogunud Erkki Ruoslahti. Balistreri töötas aastaid Zürichis Heleniuse juures.

Ruoslahti ja tema õpilane Tambet Teesalu aga avastasid erilise valgu, mille abil saab viia ravimeid vähkkasvaja sisse. Viirustel on samuti olemas selline valk. Ruoslahti ja Teesalu avaldasid 2009. aastal uurimuse, milles soovitasid seda teemat edasi uurida, aga neid keegi ei kuulanud.

Balistreri võrdleb koroonaviiruse oga nooleotsaga, kus on olemas okas, mille abil nool kinnitub ja lahti ei tule. Koroonaviirusel on olemas ogad ja okkad, mis on iseloomulikud teistele ohtlikele viirustele.

Neid okkaid pole tavalistes, külmetushaigusi põhjustavates koroonaviirustes. Okaste suhtes tundlikke neuropiliine on palju inimese ülemistes hingamisteedes. See seletab, miks uus koroonaviirus levib paremini kui vaid alumistes hingamisteedes pesitsenud SARS. Kuivõrd uus koroonaviirus suudab nakatada nina ja kurku, siis me rääkides sülgame seda viirust välja.

Teadlased leiutasid ka antikeha, mis kinnitub neuropiliinide külge ja takistab viirusel nakatumist. Nõnda jääb viirusele vaid teine võimalus ehk ACE-2. Laborikatsetes vähenesid nakatumised nõnda 40 protsendi võrra.

Balistreri uurib koos teadlastega nüüd võimalusi, kuidas luua ravim, mis blokeerib mõlemad viiruse ligipääsuteed. Eesmärk on viirust aeglustada. Kui viirus on aeglasem, siis käivitub inimese immuunsüsteem ja saab viirusest jagu.

Infot on saadud ka katsetest eri koroonaviirustega. Ühtedelt oli eemaldatud neuropiliiniga haakuv okas ja teistelt mitte. Ilma okasteta viirused kadusid kiiresti, kuna nad ei suutnud paljuneda. Ellu jäid viirused, millel see okas oli olemas.

Okkad avavad viirusele tee ka kesknärvisüsteemi ja ajju. Närvirakkudes on palju neuropiliine. Pääs ajju tuli välja siis, kui teadlased moodustasid tehislikke nano-osakesi, mille oli neuropiliine siduv võime. Neid osakesi viidi hiirte ninna. Osakesed jõudsid hiirte ajju paari tunniga. Nii ei juhtunud, kui osakesi ei olnud.

Teisest, hamstrite peal läbi viidud uuringust tuli välja, et ilma okasteta viirusega nakatusid vaid vähesed loomad. Lisaks saavutasid loomad immuunsuse.

Balistreri on koos kolleegidega teinud ettepaneku, et vaktsiini loomisel võiks kasutada alusena ilma okasteta mutantviirust. Selliseid elusaid, aga nõrgendatud võimega viiruseid on kasutatud näiteks lastehalvatuse ja leetrite vaktsiini puhul.

Koronavirus | Helsingin yliopiston tutkijat kertovat Science-lehdessä, miksi koronavirus leviää niin ärhäkästi ja miten sen voisi pysäyttää

Viruksesta löytyi toinen avain solun sisään. Uusi koronavirus muistuttaa merisiiliä. Piikkejään käyttämällä virus tunkeutuu ihmisen soluihin ja aiheuttaa tartunnan. Tähän mennessä on tiedetty, että piikin eräs osa sitoutuu solun pinnalla olevaan ace-2-reseptoriin. Nyt kaksi uutta tutkimusta arvostetussa Science-lehdessä osoittaa, että piikissä on toinenkin avain solun sisään. Se näyttää tekevän viruksesta erityisen ärhäkän.

(Külastatud 1,098 korda, 2 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid