Värske uuringu kohaselt on ainult 15 protsenti Stockholmi elanikest koroonat põdenud, kuigi leebe režiimiga loodeti saavutada nn karjaimmuunsus. See uuring on suur löök Rootsi koroonastrateegiale.
Rootsi juhid lootsid, et läbi leebe režiimi on võimalik saavutada sügiseks vähemalt 60 protsendi elanike nakatumine ja seeläbi karjaimmuunsus, vahendab Daily Mail.
Londoni University College’i uuringu tulemused näitavad, et niisama lihtsalt nakatumiste kaudu karjaimmuunsust ei saavuta. Rootsis on varem väidetud, et karjaimmuunsuse abil hoitakse edaspidi ära nakatumisi.
Antikehade testid näitasid, et ainult 15 protsenti Stockholmi elanikest on koroonat põdenud. Karjaimmuunsuseks on vaja vähemalt 60 protsendi inimeste nakatumist. Rootsis on aga koroonaga nakatumiste ja koroonasurmade tase palju kõrgem kui teistes Põhjamaades. Rootsis on üle 500 koroonasurma miljoni elaniku kohta, Norras ja Soomes on see 10 korda väiksem. Taanis on veidi üle 100 koroonasurma miljoni elaniku kohta.
Rootsi strateegiaga mängiti ka Inglismaal, kus piirati nakkuse levikut, aga eesmärk polnud haigust täielikult maha suruda, et saavutada läbi kontrollitud nakatumiste karjaimmuunsust. Tulemus on see, et Inglismaal on registreeritud üle 600 koroonasurma miljoni elaniku kohta.
Teadusajakirjas Journal of the Royal Society of Medicine avaldatud uuringus kirjutavad teadlased, et Rootsis loodeti kollektiivsele teadlikkusele, nn folkvett, millega rõhuti inimeste isiklikule vastutusele. Teadlased märgivad aga, et viiruse tõrjumisel on edukamad olnud Rootsi naaberriigid, kus kehtestati piirangud.
Teadlased rõhutavad, et ka Inglismaal mängiti Rootsi ideega, kui epideemia märtsikuus puhkes. Pärast seda Inglismaal siiski loobuti Rootsi strateegiast ja kehtestati piirangud. Vaatamata hiljem kehtestatud piirangutele on Inglismaal nakatumine ja suremus jätkuvalt palju kõrgem kui Põhjamaades.
Antikehade testide järgi on Londonis põdenud koroonat 17 protsenti inimestest, see osakaal on sama suur kui Stockholmis. Uuring näitas ühtlasi seda, et kuigi Inglismaal kehtestati piirangud, ei pääsetud Rootsi saatusest.
Teadlased märkisid, et koroona karjaimmuunsuse saavutamine läbi kontrollitud nakatumise on algusest peale olnud vigane idee. Sellel ideel polnud algusest peale ühtegi teaduslikku põhjendust. Rootsi soov läbi nakatumiste karjaimmuunsust saavutada viis lõpuks väga suure suremuseni ja venitas epideemia väga pikaks. See näitab, et enne kui hakata katsetama mingeid ideid, millega on kaalul inimeste elud, peab selleks olema eelnevalt teaduslik tõestus.
https://www.dailymail.co.uk/health/article-8617969/Stockholm-blow-hopes-herd-immunity-combat-coronavirus.html
