Soomlased kirjeldavad, kuidas koroona tüsistused on hullemad kui haigus ise

Koroona läbi põdenud soomlased räägivad, et haigusele järgnevad tüsistused on hullemad kui haigus ise. Maailmas on räägitud palju sellest, kuidas haigus põhjustab südamelihase põletikku, väsimust ja hingamisraskusi. Kannatavad kopsud ja taastumine võtab kaua aega.

Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonna diagnostikajuht Lasse Lehtonen räägib, et tüsistused võivad olla püsivad, näiteks kopsukahjustus, vahendab Iltalehti.

Tüsistused kulgevad lainetena, need on ebamäärased ja aeg-ajalt ägenevad. Kuivõrd haigusega on maailmas kokku puututud alles pool aastat, siis kõike veel ei teata.

Helsingis elav 29-aastane haiglaõde Annamari räägib, et tegeles koroonapatsiendiga 3-6. aprillil ja pärast seda 8. aprillil ilmnesid tal haigusnähud. Alguses oli nohu, siis tekkis köha. 11. aprillil olid juba kõik koroona haigusnähud nagu kurguvalu, peavalu, lihasevalu, kõhulahtisus, nõrkus ja hingamisraskused. Palavik kõikus, aga kõige kõrgem oli 37,8.

Kui Annamari kaotas maitse- ja lõhnataju, siis sai ta aru, et tegemist on koroona haigusega COVID-19. Test tehti 12. aprillil tal kodus. Tööle naine enam nohusena ei läinud. Pärast positiivset koroonatesti jäi ta kuuks ajaks koju.

Naine tunnistab, et haige olla oli raske, kuna lähedased elavad kaugemal ja ta ei tahtnud neid tüüdata. Ta tellis kõik apteegist ja toidupoest otse koju. Oli hirmus olla üksi kodus, kui ei teadnud, mis saama hakkab. Naine viidi vaevuste tõttu viis korda haiglasse. Kõigepealt hingelduse ja palaviku tõttu 18. aprillil viieks päevaks. Ta tundis, kuidas haigust ei võetud tõsiselt. Samas on ta olnud haiguse tõttu töölt eemal juba üle 16 nädala. Naise väitel räägitakse haiguse tüsistustest väga vähe.

Haigus ei lõpe sellega, kui saad negatiivse testitulemuse. Naine räägib, et tegeles varem tantsimisega ja käis jõusaalis. Haiguse tõttu käis ta ära surma piiril ja nüüd elab päeva korraga. Ta loodab, et pääseb augustis tööle vähemalt osalise tööajaga. Kolmes vahetuses töötamisest ei tuleks midagi välja. Tal on jätkuvalt nohu, köha, südame rütmihäired, rõhumine rinnus, kopsuvaevused ja unehäired.

Helsingi naine Caroline oli varem suurepärases füüsilises vormis. Postiljonina käis ta päevas läbi kümme kilomeetrit ja vedas laiali sadu kilosid posti. Nüüd aga jaksab 55-aastane naine vaevu liikuda oma postkastini. Ta haigestus koroonasse 9. aprillil. Ta ei tea, kas sai viiruse töö juurest või ühistranspordist. Tal avaldusid kiiresti palavik, köha ja hingeldus. Nädal pärast haigestumist viidi ta haiglasse. Röntgen näitas kopsupõletikku.

Naisel oli palavik 40 kraadi. Ta köhis nii palju, et oksendas. Ta ei vajanud intensiivi, aga talle anti viie päeva jooksul lisahapnikku. Pärast haiglast koju saamist olid haigusnähud veel kolm nädalat. Lisaks olid südamepekslemine, hingamisraskused ja nõrkus. Arstid arvasid, et tal tekkis lisaks kopsupõletikule veel bronhiit. Kui ühed haigusnähus kadusid, tulid uued asemele. Need jätkuvad siiani 108 päeva pärast haigestumist.

Naine räägib, et ei suuda eriti midagi teha. Poes käimiseks peab vahepeal 6 korda istuma. See on nagu kõnniks vastutuult või liimi sees. Tunne on selline, nagu oleks jäänud rekka alla.

Haiguse tüsistused on lisaks liikumisvaegusele lihasvalu, juuste väljalangemine ja unetus. Tal on närvisüsteemi probleemid ning aeg-ajalt on kurk paistes. Naine räägib, et haiglas olles oli ravi korralik, aga pärast seda enam tüsistustega abi ei saa. Tema väitel koroona tüsistustest üldse ei räägita, nagu poleks probleemi olemaski.

Soomes on tuvastatud 7400 koroonaga nakatumist ja sajad või isegi tuhanded vaevlevad tüsistuste käes. Eriti hooletult suhtuvad haigusesse noored, kuigi tüsistused esinevad ka noortel. Arvatakse, et haigus kestab paar nädalat ja siis on kõik möödas. Tegelikkuses see nii ei ole, vaevused kestavad mitu kuud. Koroona puhul pole variandid kas surm või kaks nädalat haige olemist. Tüsistused kestavad väga pikalt. Sellega ei arvestata.

34-aastane Vantaa mees Joni haigestus reedel, 13. märtsil. Algul olid vaevused rinnus, nagu oleks keegi rinna peal istunud. Haigusnähud tekkisid ka elukaaslasel. Neil mõlemal oli kurguvalu, veremaitse suus ning kuiv ja haukuv köha. IT-alal töötav mees arvas, et sai haiguse lennujaama rongist või bussist, millega ta tööle sõitis. Ta töötas jõudumööda kodus 1,5 nädalat. Pärast seda tekkisid liigese- ja lihasvalud, nõrkus ja hingetoru põletik. Vererõhk kõikus üles-alla ja keha võbises. Palavikku polnud rohkem kui 37,5. kaks nädalat pärast haigestumist tekkis tundetus, näiteks ei tundnud ta vasemat näopoolt. Kaks sõrme muutusid tundetuks ja käed muutusid jõuetuks.

Mees kutsus endale ise kiirabi, aga pika järjekorra tõttu oleks ta pidanud ootama 3 tundi. Taksot ei tahetud algul saata, aga lõpuks õnnestus tal taksoga haiglasse saada. Koroonaproov võeti 25. märtsil, aga see oli negatiivne. Arst ütles, et proovi peab võtma kohe pärast esimesi haigusnähtusid. Mitme nädala või kuu pärast pole testid enam usaldusväärsed. Antikehi tal 9. mail samuti ei leitud.

Vaevused aga ei kadunud. Mees oli haige edasi ja haigus on lainetena kulgenud sellest ajast saadik. Vahepeal on parem olla, aga siis tuleb tõbi tagasi. Haigusest ei saagi enam lahti. Tal on olnud valu liigestes, meelekohtades ja silmades. Esinevad lihaste tõmblused ja krambid. Arstid ei oska midagi teha ega abi anda. Haigus on kummaline ja see vaevab meest jätkuvalt edasi.

Ametliku koroona diagnoosi sai Joni 104 päeva peale haigestumist. Arst arvas, et kevadised vaevused olid tingitud koroonast. Vaevused on kestnud 152 päeva. Mees ise arvab, et immuunsüsteem pole haigusest veel jagu saanud, kuna kõrget palavikku pole olnud. Tunne on selline, et pea sees on sipelgad. Tal on jätkuvalt lihasekrambid ja valud. Ta loodab, et saab lõpuks tööle naasta. Et ta saaks arvutit käes hoida ilma, et tekiks valud. Ta on loonud Facebooki grupi neile, kes kannatavad koroona vaevuste käes, seal on 2300 liiget. Mehe väitel on haigust alahinnatud, eriti haigusega kaasnevaid tüsistusi. Joni oli enne haigestumist täiesti terve mees. Haigus murdis isegi täiesti terve mehe maha.

23-aastane Anna-Sofia räägib pärast koroona põdemist, et tüsistused on hullemad kui haigus ise. Ta töötab turvafirmas ja sai haiguse oma töökaaslaselt. Vaevused algasid 6. aprillil. Algul oli kurguvalu, siis tõusis palavik. Lihased valutasid ja olid muud imelikud valud kehas. Ühel päeval oli tunne, et keegi pigistaks randmetest. Diagnoosi sai naine haiglast nädal peale haigestumist.

Naine kuulub astma tõttu koroona riskigruppi, aga ta on saanud abi ravimitest. Palavik kestis 8 päeva. Palavik oli kõige kõrgem 37,5. Ta oli kogu aeg kodus. Pärast haiguse esimest faasi hullemad haigusnähud kadusid ja ta tunnistati terveks. Naine arvaski, et on terve, aga tegelikkuses oli enesetunne väga kehv. Ta oli varem sportlik ja käis jõusaalis. Pärast haigust aga ei jaksanud ta enam trepist käia ning hakkab kergesti hingeldama. Isegi rääkimine on raske.

Naine on üritanud suvel käia tööl ja trennis. Ta ei suuda enam vahetustega töötada nagu varem ning trennis väsib kergesti ära. Ta ei jaksa kõndides teistega sammu pidada. Naise füüsis pole taastunud samale tasemele, kus see oli varem. Ta on olnud isegi suvel haiguspuhkusel. Naine tunnistab, et haiguse järgsed tüsistused on olnud hullemad kui haigus ise. Jalad valutavad siiani. Jalavalu vaevab öösiti, mistõttu peab naine neelama valuvaigisteid.

44-aastane Porvoo mees Sami arvab, et põdes koroonat juba novembrikuus. Ta arvab, et sai haiguse Hiina turistidelt. Tal oli tugev peavalu. 18. novembril viidi ta kiirabiga haiglasse. Lisaks peavalule vaevas meest südamepekslemine. Jalad värisesid ja enesetunne oli halb.

Novembrikuus polnud koroona kohta veel mingit infot. Hiinast laekunud info kohaselt oli aga koroonat Wuhanis juba oktoobrikuus. Kaks nädalat peale esimest korda viidi Sami uuesti haiglasse. Midagi aga ei leitud.

Jaanuaris ägenes haigus taas ja Sami ei saanud liigutada käsi ega jalgu. Esinesid hingamisraskused. Oli palavik, aga alla 38 kraadi. Koroonatesti mees teha ei lasknud, kuna siis räägiti, et ravisüsteemi ei tohi üle koormata, välja arvatud rasked juhtumid. Seetõttu pole mehel koroona osas sajaprotsendilist kindlust. Midagi muud aga ei leitud, mistõttu arvab mees, et see oli koroona.

Praegu töötu Sami räägib, et tal on jätkuvalt pea- ja lihasevalud. Lisaks on tal seljavalud, neuroloogilised probleemid ja tasakaaluhäired. Meedikud peavad tema nähtusid paanikahäireteks. Mees aga tunnistab, et teda vaevavad valud. Olemine on raske ja ta vajaks abi. Mees on kindel, et selle põhjus peab olema mingi haigus. Ta peab solvavaks, et tema probleeme peetakse vaimseteks häireteks. Varem jaksas ta kõndida 8 kilomeetrit päevas, nüüd käib isegi 200 meetrit allamäge üle jõu. Mees räägib, et ta pole hull, vaid haige.

Viisi suomalaista kertoo: Tällaisia ovat koronan jälkioireet

Terveyttään kaipaa kipeimmin silloin, kun sen menettää. Koronaviruspandemia on herättänyt huolta tartunnan vaarasta ja COVID-19-taudin vakavasta muodosta. Mutta entä jos oireet eivät ota loppuakseen? Sadat suomalaiset kertovat kärsivänsä taudin jälkioireista edelleen. – Erilaisista jälkioireista on raportoitu maailmalla paljon. Sydänlihastulehdusta, väsymysoireyhtymää ja hengitysoireita. Se riippuu infektion vakavuudesta. Kyllä siinä keuhkot kärsivät ja toipuminen kestää.

(Külastatud 3,113 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid