Koroona tõi välja huvitava ilmingu: soomlased tahavad maale tagasi

Juba enne koroonat avaldasid paljud soomlased arvamust, et tagavad minna maale elama, aga nüüd on saanud maa-vaimustus sisse uue hoo.

Värske uuringu põhjal soovib Soomes kolida maale elama 844 000 inimest. Soomlased hakkasaid linnadesse kolima 1950ndatel aastatel ja see protsess kestis aastakümneid, mille käigus maapiirkonnad tühjenesid. Alates eelmisest, 2019. aastast aga võis täheldada trendi muutumist, kus inimesed tahtsid tagasi maale.

Samalaadne oli ka käesoleva kevade uuring, millest selgus, et 25 protsenti linnas või linna lähedal elavatest inimestest sooviks elada maal. Maapiirkonnas elavad soomlased on ühtlasi oma eluga kõige rohkem rahul.

Noortest, alla 25-aastastest inimestest soovib maal elada viiendik ehk 20 protsenti. Paljud soomlased on koroona ajal olnud maal või suvilas ning arendanud mõtet, miks ei võiks maal elada aastaringselt.

Soome iseseisvuse juubelifondi SITRA strateegiajuht Katri Vataja ütles, et tõenäoliselt kolitakse linnast maale osa-ajaga. Juba praegu on märke mitmepaiksusest, ehk sellest, et elatakse nii linnas kui maal. Koroona-aeg on näidanud, et linn pole tingimata kõige parem elukoht ja palju kaaluvad kolimist maale. Paljusid soomlasi on seni piiranud töö, kuna töökohad asuvad linnades.

Koroonaga seoses aga on muutunud kaugtöö tavalisemaks ning paljud soovivad, et saaks ka tulevikus kaugtööd teha. Kui töö pole enam asukohaga seotud, siis kaaluvad paljud elukoha vahetust. Koroona on näidanud ka seda, et maal looduses on turvalisem elada ja liikuda kui linnas.

Lisaks päris maale võivad pakkuda uusi võimalusi maapiirkondade väikelinnad, mis pakuvad linna-laadset elukeskkonda. Suve jooksul on paljud soomlased sõitnud kodumaal ringi ja tutvunud eri kohtade ning võimalustega.

(Külastatud 268 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid