Põhjamaade viikingid levitasid üle 1000 aastat tagasi rõugeviirust samamoodi nagu nüüd levib koroona. Tol ajal levitasid viikingid viirust laevadega ringi sõites, nüüd levib koroona põhiliselt lennukitega.

Praeguseks seoses massilise vaktsineerimisega maailmast likvideeritud rõuged oli varem kõige tapvam haigus, mis tõi ainuüksi 20. sajandil kaasa 300 miljonit surma. Rõugeid põhjustas variola viirus, mis hakkas levima 7. sajandil koos viikingitega, vahendab Daily Mail.

Rõugehaigus toob kaasa palaviku, oksendamise ja nahalööbe, millest tekivad kehal haavandid. Kahjustada saavad isegi hambad. 30 protsendil juhtudest põhjustavad rõuged surma.

Vanemate viiruste tundmaõppimine aitab meid kaitsta uuemate viiruste eest, ütles uuringu autor, Cambridge’i ülikooli bioloog Terry Jones. Tänu vaktsineerimistele saadi rõugetest lahti, viimane juhtum oli 1977. aastal Somaalias.

Arvatakse, et rõuged on pärit loomadelt, täpsemalt närilistelt, kellelt haigus kandus edasi inimestele tuhandeid aastaid tagasi. Dr Jones ja tema kolleegid uurisid vanu matmispaiku, et leida sealt viiteid rõugetele. Teadlased tuvastasid rõuged kokku 11 matmispaigas Taanis, Norras, Venemaal ja Inglismaal – Kõik need olid viikingiajast. Rõugeid leiti isegi Ölandi saarelt, mis asub Rootsi lõunaosas.

Analüüs näitas, et kunagi levinud rõugete viirus oli erinev kaasaegsest, mis tähendab, et viirus aja jooksul muteerus. Teadlased tuvastasid, et viikingid põdesid rõugeid ja nad rändasid ringi mööda maailma. Seetõttu on üsna tõenäoline, et viikingid levitasid rõugeid, ütles üks uuringu autoritest, Cambridge’i ülikooli zooloog Eske Willerslev. Tema väitel levitasid viikingid rõugeid samamoodi nagu nüüd levitatakse koroonat, ainult et tol ajal levis viirus laevadega, nüüd lennukitega.

Praegu pole teada, kas viikingite ajal levinud rõugeviirus oli sama ohtlik ja tappev nagu hiljem levinud viirus. Samas surid viikingid koos rõugetega, muidu poleks viiruse jäljed nende organismis 1400 aastat säilinud.

Uuring on avaldatud teadusajakirjas Science.