Soome Salo haiglas kahtlustatakse haigla personali noore, 18-aastase patsiendi mõrvamises. Ohvri ema räägib nüüd, et tegu oli tema arengupuudega tütrega.
Ema väitel oli tütar haiglas ravil ja hakkas juba paranema. Ema tegi ettevalmistusi, et tütar koju tuua. Ema rääkis, et oli käinud tütart eelmisel päeval haiglas vaatamas ja tütar tundis end hästi, isegi naeratas, vahendab Iltalehti.
Ema väitel suri tütar volbriõhtul 2017. aastal. Surm oli pere jaoks üllatus. Ema ütles, et mõtles kohe, et tegemist oli kas hooletuse või ravimisveaga, kuna tütar poleks pidanud surema. Tal polnud enam mingit sellist viga.
Pärast tütre surma uuriti surma põhjuseid. Ema sai 2018. aasta veebruaris teada, et kahtlustatakse tapmist. Politsei helistas ja ütles, et on saabunud kohtuarstliku ekspertiisi tulemused, mille peale alustatakse uurimist.
Ema rääkis, et tütar oli kaotanud teadvuse kolm nädalat enne surma. Ta viidi paariks nädalaks Turu haiglasse ja siis Salo haiglasse. Seal oli ta üle nädala, kuni suri.
Noor naine oli kõnevõimetu. Ta vajas abi söömisel ja ei suutnud ise istuda. Ta väljendas end žestikuleerides, nuttes ja naerdes. Politsei andmetel leiti ohvri organismist ravimit, mida ei oleks pidanud seal olema. Ema väitel suri tütar uinuti propofooli üleannuse tagajärjel, aga tütar ei vajanud ravi ajal uinutit. Tal polnud seljataga mingeid operatsioone, tal oli tehtud vaid röntgenipilt. Kanüül oli jäänud tütrele Turu haigla intensiivist, seda ei võetud ära.
Ema väitel polnud tütar Salo haiglas oleku ajal teadaolevalt propofooli saanud. Tütre surma märgati alles paar tundi pärast eelnevat kontrolli. Ema oli imestunud, sest ta ise kontrollis tütart isegi öösel sagedamini.
Ema on kurb, et ei saanud uurimise tõttu varem asjast rääkida, välja arvatud kitsas ring inimesi. Politsei ei teatanud talle, et mõrvakahtlusest teatatakse avalikult neljapäeval. Ema polnud jõudnud isegi sugulasi asjast teavitada.
Ema edastas asja kohta teate, milles märkis järgmist:
„Raske on tütart ette kujutada meedias kirjeldatud noore naisena. Ta oli laps, kuigi 18-aastane, aga sellele vaatamata laps nii oma meelelaadilt kui motoorika poolest. Tahtsime hooldada teda kodus nii kaua kuni võimalik. Tal olid armastav pere ja turvaline kodu. Ta oli sügava puudega ja vajas kõiges abi. Mul ei ole meditsiinilist koolitust, aga ma hoidsin teda elus kõik need aastad. Kui tütar haiglasse sattus, siis pidin ta jätma teiste hoole alla, tulemus oli see mis oli. Neil olid teadmised, aga polnud tahet.
Tütrel tekkis kodus hingamispuudulikkus, elustasime teda ja ta oli Turu haiglas 10 päeva hingamisaparaadi all. Kui ta toibus, viidi ta üle Salo haiglasse. Hiljem saime teada, et Turu haigla ei võta teda enam intensiivi, isegi kui tema olukord muutub halvemaks. Meie sellega ei nõustunud, see oli ühepoolne otsus. See aga ei anna veel õigust kellegi tapmiseks.”
Ema ütles, et ei taha avalikult spekuleerida, mis täpselt juhtus ja miks uuritakse asja kui mõrva. Ema paneb aga imestama see, miks uurimine on edenenud nii aeglaselt. Ta ütles, et on aastate jooksul korduvalt asja kohta päringuid teinud. Samas ei saa ta aru, miks võtab kõik nii kaua aega, kolm aastat on pikk aeg.
https://www.iltalehti.fi/kotimaa/a/f94a0661-f986-48b3-869d-133b799d6316
