Rootsis töötav soomlasest haiglaõde Sonja räägib, et sealsetes haiglates ei üritatudki vanureid päästa. Haiged vanurid saadeti haiglaukselt tagasi või süstiti neile vaevuste leevendamiseks morfiini.
Haiglaõde räägib, et Rootsis on hooldekodudes elavate inimeste surmale kaasa aidatud, selle asemel, et inimesi päästa. Arstid on koroonapatsientidele kirjutanud välja morfiini, kuigi on teada, et see pärsib hingamist, vahendab Iltalehti.
Soomlanna pole ainus, kes seda räägib. Seda, et Rootsis on vanuritele antud ravi asemel morfiini, on märkinud ka teised meedikud, vahendab SVT.
Rootsi arstide väljaandes Läkartidningen on neli arsti tõstatanud sama küsimuse, miks vanureid ei aidatud. Nad on kuulnud juhtumitest, kus hooldekodudes nakatunud inimestele on ilma nende nõusolekuta määratud surmaeelset ravi. Morfiini välja kirjutamine tugeva põletikuga patsiendile kiirendab tema surma ja vähendab tervenemise väljavaateid. Arstid tõstatavad küsimuse, kas selline teguviis on üldse seaduslik.
Soome õde lisab, et välja on tulnud ka juhtumeid, kus arstid on vanureid teise ilma saatnud ilma lähedaste nõusolekuta. Õde ise on kokku puutunud olukordadega, kus koroonapatsiendile on peale pandud surmaeelne ravi. Seda on ette tulnud olukordades, kus haiglad on nii täis, et pole olnud kohti tavapärase ravi jaoks. Paljud vanurid on surnud hapnikupuuduse tagajärjel.
Soome õde märgib, et patsientide osas tehakse Rootsis otsuseid lähtuvalt nende vanusest. Surmaeelset ehk nn palliatiivset ravi on seni antud ravimatut vähki põdevatele patsientidele, aga nüüd on see Rootsis sujuvalt üle kantud koroonapatsientidele. Rootsi arstid märgivad samas, et koroona ei tähenda automaatselt surma isegi siis, kui patsient on kõrges vanuses.
Soome õde räägib, et eakaid patsiente ei aidata hooldekodudes ning ei saadeta neid sealt edasi haiglasse. Rootsi arstide andmetel on ainult 10 protsenti hooldekodude koroonapatsientidest saanud haiglaravi. Haiglasse viidud eakatest koroonapatsientidest on aga paranenud valdav enamus, 7 patsienti kümnest, ja seda tavapärase ravi juures nagu tilguti, lisahapnik ja antibiootikumid.
Soome õde Sonja räägib, et on ise tahtnud suunata koroonapatsiente haiglasse, aga kiirabi ei võta neid peale. Kiirabi töötajad on toonud vabanduseks asjaolu, et inimene pole piisavalt haige. Tegelikult on põhjus selles, et haiglates pole kõigi patsientide jaoks ruumi.
Rootsi juhtkond on samuti tunnistanud, et vanurite osas on olnud ebaõnnestumine, kuigi vanurite aitamine oli algselt võetud eesmärk. Soome õde märgib, et probleemid tulevad sellest, et Rootsi hooldekodudes napib töötajaid, paljud töötajad on puuduliku hariduse ja ettevalmistusega. Paljud ei oska korralikult rootsi keelt. Hooldekodude töötajad ei mõista, kuidas viirus levib.
Teine probleem on see, et Rootsis on meedikutel vaid 48-tunnine karantiini nõue. Kui haigusnähtudest on möödunud 48 tundi, peavad meedikud taas tööle ilmuma. Soomes on samasugune nõue, aga Soome meedikud peavad peale haigestumist 2 nädala jooksul kandma näomaski ning nad ei tohi kokku puutuda nõrga immuunsüsteemiga patsientidega.
Rootsis oli reedese seisuga registreeritud ligi 5600 koroonasurma. Enamus surmadest on olnud hooldekodudes. 90 protsenti surmadest olnud olnud vähemalt 70-aastastel ning pooled neist hooldekodudes.
Soome õde märgib, et ka Rootsis oleks saanud surmasid vältida, kui oleks tehtud samad otsused mis Soomes. Rootsis aga lasti viirusel piiramatult levida. Soome õde töötab Stockholmi piirkonnas.
https://www.iltalehti.fi/ulkomaat/a/00fc8ca0-5192-411c-9952-c8d6fd519061
