Jõhkra vägivalla tagajärjel surmasuus olnud põlissoomlaste poliitik on jätkuvalt peidus, arvab tegemist olevat poliitilise mõrvakatsega

Soomes hirmsa veretöö ohvriks langenud põlissoomlaste Kesk-Soome valimisjuht ja Jämsä volikogu liige Pekka Kataja on jätkuvalt peidus ja asukohta teab peale tema veel üks tuttav, kes ta peidukohta sõidutas.

Kataja räägib telefoni teel, et ei avalda oma asukohta mitte kellelegi. Ta loodab, et ajakirjandus ei hakka nuhkima, kus ta end peidab, vahendab Helsingin Sanomat.

Kaks Katajale tundmatut isikut peksid teda haamri kujulise esemega eelmise nädala reedel. Tegu tundus olevat planeeritud. Kataja räägib, et on peidus vähemalt niikaua, kuni on rohkem teada keskkriminaalpolitsei poolt uuritava mõrvakatse kohta.

Tegemist on üle pika aja esimese poliitilise mõrvakatsega Soomes. Käesoleva nädala teisipäeval anti asja uurimine Sise-Soome politseilt üle keskkriminaalpolitseile, mis tegeleb kõige raskemate kuritegudega. Politsei pole asja üleandmise põhjuseid lähemalt selgitanud, aga märgitakse, et asja tahetakse uurida võimalikult põhjalikult.

Kataja poolt kirjeldatud asjade kulg on jahmatamapanev. Kõigepealt helistas üks mees tema Jämsänkoski keskuses asuva kahetoalise korteri ukse taga kella reede hommikul enne kella 10. Kataja vaatas uksesilmast, et ukse taga oli mees, kel oli üks pakk kaenla all. Kataja praotas ust ja seal seisis mees, kes väitis, et tõi põlissoomlaste brošüüre ja palus Kataja käest isikut tõendavat dokumenti.

Kataja tõi elutoast isikutunnistuse ja naasis ukse juurde. Kohe pärast seda tuli kõrvalt teine mees ja tõmbas ukse lahti. Mehed hakkasid Katajat peksma mingite metallist asjadega vastu pead, kõvasti ja korduvalt.

Haiglas tuvastasid arstid kokku 21 löögijälge. Kataja räägib, et kui üks löök läbistas kolju, siis arvas ta, et nüüd on kõik. Peale seda tuli selline hea tunne. Ilmselt organism kaitseb end teatud moel. Kataja viidi pärast juhtunut Tampere ülikooli haiglasse.

Haiglas ööpäev pärast juhtunut tehtud videos näeb Kataja väga kole välja. Ta on jaganud videot Facebookis. Peas on mitmed tumedad jäljed, samuti näos, lisaks on vasem käsi kipsis ja õlasidemes. Kataja väitel tuvastati tal koljumurd ja ajuverejooks. 21 löögikohta peas vajasid kokku 151 õmblust. Pöial oli murdunud, samuti kolm roiet.

Neuroloog oli Katajale öelnud, et talle ei jäänud juhtunust mingeid neuroloogilisi vaevusi. Ta ise arvab, et on õnnelik, et ellu jäi ja tal pole kahjustusi ega hirmusid. Seda, kes ründajad olid, Kataja ei tea, või kui teab, siis ei ütle.

Kataja märgib, et on olnud aktiivne ja öelnud välja palju asju. Poolteist ööpäeva pärast juhtunut sai ta aru, et teda tuldi tapma. Politsei on palunud Katajal teo võimalikke motiive avalikkusega mitte jagada. Kataja on aga juba üht-teist välja rääkinud. Oma esimeses kommentaaris ütles Kataja, et ründajad nägid araablaste moodi välja. Hiljem ta taganes sellest seletusest ja väitis, et tegemist võis olla soomlastega, kes rääkisid eri murrakut. Kataja on mures, et araablaste mainimise tõttu võidakse teda pidada rassistiks, aga ta pole mingi rassist, tal on tailannast tuttav.

Kataja märkis hiljem, et on kritiseerinud nii migratsiooni kui ka paremäärmuslust. Samas ta ei täpsustanud, kumbaga võis rünnaku puhul olla tegemist. Samas ta ei välistanud, et ründajad võisid olla paremäärmuslased.

Kui Kataja jutt paika peab, siis oli tegu ette kavatsetud. Ründajatel oli konkreetne lugu – erakonnale tulnud pakk – mille abil nad tegid kindlaks Kataja isiku ja alustasid peale seda rünnakut. Nad ei käitunud nagu tavalised narkomaanid või baarikaklejad. Kataja juhib Jämsä volikogus põlissoomlaste fraktsiooni, aga sellele lisaks on ta põlissoomlaste Kesk-Soome valimisjuht. Tema otsustab, milline poliitik valimistel millise koha saab. Samuti on ta Kesk-Soomest valitud rahvaesindaja Jouni Kotiaho abiline.

Kataja on põlissoomlaste erakonnas tõeline veteran. Ta kuulub nende hulka, kes olid Veikko Vennamo asutatud ja tema poja Pekka Vennamo juhitud SMP ehk Soome maapartei liikmed. Kataja liitus SMP-ga 1984. aastal. Seoses poliitikaga jäid Katajal õpingud pooleli Helsingi ülikoolis. Ta tutvus põlissoomlaste erakonna asutaja Timo Soiniga juba SMP päevil. See sõprus kestab siiani, kuigi Soini lahkus põlissoomlaste ridadest.

Põlissoomlaste erakond asutati SMP varemetele 1995. aastal, aga põlissoomlastega liitus Kataja alles enne 2008. aasta kohalikke valimisi. Erakonna juhi valimistel toetas ta Sampo Terhot, kes jäi alla Jussi Halla-ahole. Kataja räägib, et pooldab jätkuvalt Vennamo vaateid, et toetada tuleb lihtsat inimest ja Soome on mõeldud soomlastele.

Põhjuseid, miks Katajat rünnati võib olla mitmeid. Välistatud pole isiklikud põhjused. Samas võib see olla ka poliitiline kättemaks. Soome jaoks on selline asi küllalt erakordne, kuna poliitikaga seotud füüsilist vägivalda on Soomes ette tulnud väga harva. Kõrgetasemelisi poliitilisi mõrvasid on Soomes teada vaid üks, kui 1922. aastal mõrvati siseminister Heikki Ritavuori. Pärast seda on olnud korraldatud vasakpoolsete ründamisi nagu Kemi verine neljapäev 1949. aasta augustis, mil sotside juhitud valitsuse ja kommunistide vaheline hõõrumine viis vägivallani. Kemis hukkus kaks inimest sadamatööliste ja politsei kokkupõrkes. Pärast seda pole Soomes aastakümneid olnud mingit poliitikutega seotud vägivalda.

Põlissoomlaste Kesk-Soome piirkonna juht Jyrki Niittymaa ütles, et tunneb Katajat nagu oma venda ja tegemist ei saa olla miski muu kui poliitilise rünnakuga. Ta ei tea Kataja isiklikust elust asju, mis sellist asja võiks põhjustada. Variante on Niittymaa arvates kaks: vasakradikalism ja paremradikalism. Ta märgib, et põlissoomlastel on palju vihkajaid, kuna nad on migratsiooni vastased. Põlissoomlased on kritiseerinud nii vasakpoolseid anarhiste kui paremradikaale. Niittymaa ei usu, et rünnaku taga olid migrandid.

Teine Jämsä kohalik põlissoomlaste poliitik, taksojuht Eero Koskela tunnistab, et ta ei usu, et rünnaku taga olid kohapealsed inimesed. Niittymaa väitel ei saa põhjus olla muu kui poliitiline, kuna Katajat keegi kohalikest baaridest tümitama ei läheks.

Kataja ise räägib, et rünnak teda ära ei hirmutanud. Ta jätkab oma poliitilist tegevust. Ta väidab, et vastupidi, rünnak on andnud talle jõudu juurde. Ta räägib, et vaatab oma peidukohas telerit ja joob õlut. Kui Kataja sai haiglast väljas, ostis ta kohe kasti lahjat õlut ja avas esimese pudeli juba autos, mis teda sõidutas. Arst oli andnud talle loa õlle joomiseks.

Kataja ei naasnud pärast juhtunut haiglast oma koju. Polnud ka ime, sest seal oli veri alles koristamata. Sellega tegeles hiljem tema vend, kes kutsus koristusfirma. Kataja palus tuttaval viia ta peidukohta. Tuleval nädalal vahetab ta taas asukohta, aga põhjust ta ei ütle. Ta samas tunnistab, et kodus oleks samamoodi turvaline olla, kuna vaevalt julgeb keegi teda enam ründama tulla.

Politiikka | “En kerro yhdellekään ihmiselle, missä olen” – murhayrityksen kohteeksi joutunut perussuomalaispoliitikko Pekka Kataja vastasi puhelimeen piilopirtissään ja kertoi, mitä hän tapahtuneesta nyt ajattelee

Keskusrikospoliisi tutkii, ketkä yrittivät murhata jämsänkoskelaisen kuntapoliitikon Pekka Katajan. Uhri itse on vetäytynyt piilopirttiin ja pyytää, ettei sen sijaintia selvitettäisi. Jämsänkoskelainen kuntapoliitikko Pekka Kataja vastaa puhelimeen piilopirtissä. Tai onko se pirtti, sitä on vaikea sanoa, sillä sitä perussuomalainen Kataja ei kerro. “En kerro yhdellekään ihmiselle, missä olen”, Kataja sanoo.

(Külastatud 405 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid