Soomes pööras koroonaga nakatumiste arv taas kasvule – mis juhtus?

Soomes pööras käesoleval nädalal koroonaga nakatumiste arv taas kasvule. Eile laupäeval oli uusi nakatumisi 50, aga kolmapäeval lausa 64. See on suurim kasv viimase paar nädala jooksul.

Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonna diagnostikajuht ning meditsiiniprofessor Lasse Lehtonen ütles, et teda nakatumiste kasv ei üllata, kuna valitsus on piiranguid hakanud leevendama. Nakatumised kasvavad veel, kui juuni algul lubatakse avada söögikohad ja välikohvikud, vahendab Uusi Suomi.

Lehtonen ütles, et parim koroonatõrjevahend on jahe ja sajune ilm, kui see inimesed välikohvikutest eemal hoiab. Ilm oleks sel juhul isegi efektiivsem vahend kui valitsuse hübriidstrateegia, märkis Lehtonen.

Lehtoneni väitel ei erine Soome strateegia teiste maade omast, kus pürgitakse haiguse summutamise suunas. Vahe on selles, kuidas seda strateegiat kasutatakse. Soome valitsusel olid tänu eriolukorrale head võimalused haiguse leviku piiramiseks, seda Uusimaa sulgemisega ka tehti, aga suuremat efekti pole saavutatud. Samas pole aga kontrollitud seda, kuidas karantiini nõudeid järgitakse, samuti on Soomes väga vähe inimesi testitud. Eesmärgiks seati 10 000 testi ööpäevas, aga sellest on praegu võimalik teha ainult pool.

Lehtoneni väitel on koroona teise laine ärahoidmiseks oluline kõiki nakatumisi jälitada, et leida üles nn superlevitajad. Selle poolest erineb koroona tavalisest gripist, et haiguse levimisel on superlevitajatel suurem roll. Seetõttu on oluline superlevitajad kiiresti tuvastada ja eraldada. Saksamaal ja Suurbritannias tegeleb jälitamisega suur hulk inimesi. Soomes on selliseid inimesi ainult mõned sajad. Seetõttu jääb Helsingis vähemalt 50 protsenti nakatumise juhtumitest lahendamata.

(Külastatud 3,146 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid