Soome uuring: riidest mask ei kaitse kandjat koroona eest, aga kaitseb kuigi palju teisi

Soome riiklik tehniline uurimiskeskus VTT võrdles omavahel erinevaid maske ja leidis, et riidest valmistatud maskid kaitsevad koroona eest põhiliselt teisi, aga mitte maski kandjat ennast. Seejuures on paremad polüestrist, mitte puuvillast maskid.

VTT värske uuring näitas, et tavalise kangast maski kandja saab mitukümmend korda suurema koguse viirust võrreldes professionaalset maski kasutava inimesega. Seetõttu ei kaitse kangast mask selle kandjat viiruse eest, vahendab Yle.

VTT teadusprofessor Ali Harlin ütles, et kangast maski eesmärk ongi kaitsta rohkem teisi, mitte maski kandjat ennast. Kangast maskid võivad olla abiks, kui ühiskonda avatakse, aga need ei saa olla ainus lahendus. Lisaks on vaja kätehügieeni, ettevaatlikkust ja teadmist, kuidas maski kasutada.

Riidest mask on siiski parem kui mitte midagi. See piirab nakkuse levikut, kui maski kandev inimene aevastab või köhib. Mask kaitseb selle kandja lähedal olevaid inimesi.

Materjalist sõltub samuti palju. VTT tegi kindlaks, et kõige paremad on mikrokiust maskid. Sellist materjali on aga inimestel raske leida. Paremuselt järgmine materjal on polüester ja maski jaoks kõige kehvem materjal on puuvill. Soovitav on kasutada polüestrit, sest puuvill niiskub kergesti ja ei hoia nii hästi osakesi kinni.

Maski kandmisest pole eriti kasu väljas liikudes, aga siseruumides võib mask piirata haiguse levikut. Riidest maski puhul tasub tähele panna, et see kogub endasse mikroobe, seetõttu tuleks seda vahetada iga tunni tagant ning pesta valge pesu režiimil 90 kraadi juures.

Maski puhul on oluline jälgida, et see ei takistaks hingamist. On inimesi, kes ei saa üldse maski kanda, nende puhul tuleks kasutada nakkuse vältimiseks teisi meetodeid.

Maski tuleks kanda vaid vastavalt vajadusele, mitte kogu aeg. Maski tasub kanda siseruumides, kus on koos korraga palju inimesi. Maski tasub kanda kokku puutudes riskigruppi kuuluvate inimestega.

VTT testis maske maikuus ning võrreldi polüestrist ja puuvillast tehtud maske. Testides võrreldi isetehtud maske. Kahe nädala jooksul testiti 16 eri maski. Testidest selgus, et polüestrist mask on parem kui puuvillane. Kui puuvillane mask peab kinni 20-30 protsenti osakestest, siis polüestrist mask peab kinni ligi 50 protsenti osakestest. Ehituspoes müüdavad polüestrist tolmumaskid peavad kinni kuni 80 protsenti osakestest.

Polüestrist on valmistatud näiteks dressid ja fliisist rõivad. See on puuvillast parem, kuna tõrjub niiskust ning hoiab endas kerget elektrilaengut, kuhu mikroobid takerduvad. Kangas peab olema samas piisavalt õhuke, et see ei takistaks hingamist.

Professor Harlini väitel on võimalik maskide kandmisega nakatumisi vähendada ja mitmetes Euroopa riikides on muudetud maskide kandmine kohustuslikuks. Soomes kujundab oma seisukoha maskide kandmise osas peagi sotsiaal- ja terviseministeerium. Mask ei sobi aga kõigile. Näiteks südamehaigete ja astmaatikute jaoks võib mask olla eluohtlik, neil on vaja kasutada muid meetodeid nagu vahemaa hoidmine ja eraldumine.

Soome sotsiaal- ja terviseministeerium pole maskide osas veel lõplikku seisukohta kujundanud. Praegu maskide kandmist ei keelata, aga seda otseselt ka ei soovitata. Ministeerium peaks seisukoha välja töötama maikuu jooksul. Professor Harlini arvates võiks tungiv soovitus mõjuda paremini kui maskide kandmise kohustus.

VTT:n tutkimus vahvisti sen mikä jo tiedettiin: kangasmaski ei suojaa käyttäjää koronalta, mutta kangas voi suojata muita ihmisiä tartunnalta

VTT testasi kangasmaskit. Polyesteri on parempi materiaali kuin puuvilla. VTT:n tuoretestitutkimus osoitti, että kangasmaskin käyttäjä saa monikymmenkertainen annoksen virusta ammattisuojainta käyttävään ihmiseen verrattuna. Siksi kankainen kasvomaski ei suojaa käyttäjäänsä virukselta. Kangasmaskin käyttötapa onkin päivastainen, selittää VTT:n tutkimusprofessori Ali Harlin. Kangasmaskin tärkein ominaisuus on suojata muita.

(Külastatud 2,296 korda, 2 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid