Soome arst räägib, mida on koroona esimesest lainest õpitud ja mis oli üllatav

Koroonaviiruse esimene laine on Soomes raugemas. Epideemia peaks lõppema suvel, aga sügisel oodatakse viiruse teist lainet.

Helsingi ja Uusimaa haiglapiirkonna nakkushaiguste arst Asko Järvinen ütles, et esimene laine õpetas haiguse kohta päris palju. Esiteks saadi teada seda, et haiguse mõjul suureneb oluliselt vere hüübimine. Algul ei olnud teada, et vere hüübimist takistavat ravi tuleb jätkata veel kuu aega peale seda, kui patsient kodusele ravile saadetakse, vahendab Ilta-Sanomat.

Viirus põhjustab veresoonte pindmises kihis põletikku, mistõttu hakkab veri hüübima. See omakorda võib põhjustada elutähtsates südame-, kopsu- ja ajuveresoontes ummistusi. Osa surmajuhtumeid on sellega seotud, ütles Järvinen.

Samuti on teada saadud, et viirus levib väga kergesti, eriti suurtes inimgruppides. Soomeski on tuvastatud selliseid nakatumisi, kus ühe kokkupuute käigus on nakkuse saanud kümneid inimesi. Haiglas on aru saadud sellest, et töötajad võivad haiguse saada teistelt töötajatelt, mitte patsientidelt. See tähendab, et haigla töötajad on palju ohtlikumad kui patsiendid.

Õpitud on ka seda, kui kiiresti võib patsiendi olukord halveneda. Osa patsientidest vajasid intensiivravi juba haiglasse toomise ajal. Seetõttu on oluline, et patsiendid pöörduksid haiglasse kohe, kui seisund halveneb ja esineb hingamisraskusi.

Viirusest tervenemise osas on samuti palju targemaks saadud. Enamus patsiente põeb haigust kergekujuliselt, aga raskemate juhtumite puhul kestab taastumine nädalaid. Kui patsiendil on olnud raske kopsupõletik, siis on kulunud nädalaid, enne kui võimekus taastub.

Probleemiks on olnud ka see, kuidas koroonaviirust tuvastada. Haigusnähud on väga sarnased gripiga, osal patsientidest on haigusnähud väga leebed või puuduvad üldse. Nõnda võidakse teadmatusest teisi nakatada. Hämmingut on tekitanud ka see, et mõnel patsiendil vahelduvad koroonaproovid positiivse ja negatiivse vahel. Mõnel patsiendil tuvastatakse viirust organismis väga pikalt, mitmeid kuid. Raskused nakatunute tuvastamisega võivad panna haiglad suure koormuse alla teise laine ajal.

Lisaks haiglatele on mitu korda enam patsiente olnud koroonaga kodusel ravil.  Kui haigeid ei suudeta piisavalt kiiresti tuvastada, siis võib see kaasa tuua haiglakohtade puuduse teise laine ajal.

HUSin Asko Järvinen kertoo, mitä koronasta on opittu toista aaltoa varten – hoitohenkilökunnan sairastuminen paljasti yllättävän seikan tartunnoista

HUSin infektiolääkäri Asko Järvinen sanoo, että koronovirusepidemian ensimmäisestä aallosta on opittu paljon. Koronaviruksen ensimmäinen aalto alkaa varovaisesti katsoen olla tyyntymässä. Uusi tauti pani koko maailman hetkessä polvilleen: yhteiskunnat seisahtuivat, rajat menivät kiinni ja maailmassa alkoivat ennen kokemattomat eristys- ja rajoitustoimet.

 

(Külastatud 1,094 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid