Rootsi endine peaepidemioloog kritiseerib teravalt riigi koroonastrateegiat

Rootsis aastatel 2005-2013 peaepidemioloogina töötanud Annika Linde ütles, et Rootsi valitud koroonastrateegia pole olnud eriti edukas.

Maailmas ja Põhjamaades võeti seoses koroonaviirusega kasutusele karmid piirangud, mida on hakatud nüüd leevendama. Rootsi aga ujus võrreldes teistega vastuvoolu ja Rootsis on olnud võrreldes teiste Põhjamaadega palju enam surmajuhtumeid, vahendab Dagens Nyheter.

Rootsi strateegiat on kritiseeritud ka Rootsis, kuigi see väidetavalt säästis majandust. Nüüd on kriitikute leeriga liitunud Rootsi endine peaepidemioloog Annika Linde, kes oli ametis enne praegust juhti Anders Tegnelli.

Linde tunnistab, et on hea olla tagantjärele tark ja temagi alguses Rootsi valitud teed ei kritiseerinud. Samas tunnistas ta, et Rootsi oleks võinud kuuks ajaks lukku panna, kuna riik oleks sellega võitnud aega koroonaviirusega tegelemiseks.

Linde tunnistab, et Rootsis oleks võinud kehtestada karmimad piirangud kohe algul, sest meditsiin ja vanurite hooldus polnud haiguseks valmis. Sulgemine oleks andnud võimaluse valmistuda ja piirata nakkuse levikut. Samuti oleks tulnud välismaalt saabujad panna paremasse karantiini. Siis oleks nakatumisi olnud vähem ja oleks saanud valmistuda.

Linde ütles, et tema arvates on teiste Põhjamaade strateegia töötanud paremini. Linde väitel on Rootsis arvatud, et haigus tuleb niikuinii ja kõige tähtsam on ravi. Teistes Põhjamaades on aga nakatumiste hulk hoitud madalal, et haigusest üldse lahti saada. Praegu näib, et teistel on asi paremini õnnestunud.

Vaatamata kriitikale pole Linde kindel, kas Rootsis valitud strateegiat oleks vaja muutma hakata. Tema arvates tuleks selgitada, kus viirust on rohkem ja kus oleks vajalikud karmimad piirangud. Üks selline piirkond on Stockholm, siis on Göteborg ja on ka teisi kohti. Kui juhtub, et viirus hakkab levima väiksemas piirkonnas, siis tuleb seal reageerida.

Kuigi Linde kritiseerib teravalt Rootsi valitsud strateegiat, tunnistab ta samas, et tegemist on tundmatu asjaga, mis on lisaks poliitikutele üllatanud ka meedikuid. Viiruse levik on olnud oodatust aeglasem ja kontsentreeritum. Tegemist on raskelt prognoositava viirusega, mistõttu on raske kritiseerida ka Rootsi valitud strateegiat.

Rootsis on tuvastatud kokku 3743 koroonasurma, Soomes üle kümne korra vähem ehk 301. Reuters teatas eile teisipäeval, et viimase nädalaga on Rootsis surnud koroonaviiruse tagajärjel inimesi elanike arvu arvestades rohkem kui mujal Euroopas.

Rootsi koroonamudeli arhitektiks peetav riigi peaepidemioloog Anders Tegnell on kaitsnud riigi strateegiat väitega, et Rootsi saavutab nõnda võimalikult kiiresti karjaimmuunsuse. Selle järgi on Rootsi paremas seisus sügisel, kui tuleb viiruse teine laine. Rootsi suuremat suremust põhjendas Tegnell asjaoluga, et viirus levis rohkem hooldekodudes.

Annika Linde: En månads stängning hade gett oss tid – DN.SE

Sveriges tidigare statsepidemilog Annika Linde är mycket kritisk till hur Sverige förberett sig på hur en pandemi kan slå mot äldrevården. – Det har uppenbarligen helt saknats en koordination av vilken beredskap som faktiskt finns. Det avslöjar väldiga brister där den ene skyller på den andre, säger hon.

(Külastatud 1,606 korda, 1 külastust täna)

Kommentaarid

kommentaarid