Soome õpilane võttis liitumise ja sai kohe 340-eurose arve mobiilifirmalt – tuhandetelt soomlastelt küsitakse tagatisraha

Soome õpilane pidas mobiilifirmalt saadud 340 euro suurust arvet petukirjaks. Tuhandetelt soomlastelt aga küsitakse raha ette isegi siis, kui inimesel puuduvad maksehäired.

Soomlanna läks kaheksa aastat tagasi Tamperest Saksamaale õppima. Ta elas Berliinis, kus õppis ja töötas tantsijana. Tänavu kevadel kolis ta mehega Soome elama. Kuivõrd tal polnud algul kindlat aadressi, tehti mobiiltelefoni liitumine isa nimele. Augustis, kui naisel oli registreeritud Soome aadress, tahtis ta telefoni registreerida enda nimele. See aga polnud nii lihtne.

 

-Reklaam-

 

Kõigepealt tuli minna Telia esindusse. Rääkida tuli kolme teenindajaga. Naiselt küsiti, kas võib tema maksehäireid kontrollida – naine andis nõusoleku, kuna tal pole kunagi probleeme olnud, vahendab Yle.

Üllatus oli aga suur, kui oktoobri algul sai naine Telialt arve 340 euro peale. Ta pidas seda algul pettuseks, kuna oli rääkinud kolme Telia töötajaga ja keegi polnud midagi seesugust maininud. Siis hakkas naine guugeldama ja selgus, et mobiililiitumise eest võidakse küsida ettemaksu.

Paljud on Soomes üllatunud selliste tagatisraha maksete üle. Selgub, et seaduses pole täpselt määratletud, millal ja kuidas tuleb selliste maksete kohta infot anda. Sellised maksed üllatavad eriti neid, kes on pikalt välismaal elanud ja siis Soome tulnud.

Sidefirma võib tagatisraha küsida näiteks siis, kui inimesel esinevad maksehäired. Ent raha võidakse küsida ka neilt, kel maksehäiretega probleeme pole. Kuivõrd aga maksehäired kestavad 2-5 aastat, võis sidefirma arvestada sellega, et naine oli 8 aastat välismaal ja selle aja kohta andmed puuduvad. Kui tarbija andmeid pole võimalik kontrollida, siis võidakse küsida tagatisraha.

Telia info kohaselt kasutatakse tagatist klienti arvete tasumiseks. Summa 340 eurot on tavaline makse neile, kel on Soome isikukood, aga kes on elanud Soomes alla ühe aasta. Elisa info kohaselt võetakse tagatist umbes kümnelt protsendilt liitumistest.

Soomes nõutakse tagatisraha igal aastal tuhandetelt mobiilsidefirmade klientidelt. Elisa andmetel võib 300-eurose tagatisraha puhul olla tegemist sellega, et koos liitumisega kaasneb kallis telefon. Liitumise saab ka ilma tagatisrahata, kui teenuseid piiratakse.

Sidefirma DNA võtab samuti tagatisraha, kui inimese kohta maksehäireregistris andmed puuduvad. Tagatisraha suurus on 170-340 eurot olenevalt sellest, millised teenused on tellitud. Klientidele võidakse ka pakkuda liitumist ilma tagatisrahata, aga sellisel juhul on piiratud näiteks helistamine tasulistel teenusnumbritel.

Tagatisrahast arvestatakse maha telefoniarved. Ent 340 eurot tundub ikka liiga suur summa, kui arvestada praeguseid mobiilside hindu. See on mitme aasta arvete summa. Mis aga siis, kui inimene tuleb Soome õppima vaid aastaks? Siis maksab inimene rohkem tagatisraha kui jõuab telefoni kasutada.

Soome sideamet seda summat aga liiga suureks ei pea, kuna telefoniarve võib minna suureks näiteks siis, kui kasutada telefoni välismaal või kui helistada tasulistel teenusnumbritel.

Kuivõrd soomlannale lisaks tahtis liitumist ka tema mees, siis ei tahetud maksta korraga 680 eurot, vaid numbrid viidi tagasi isa nimele.

Sellistest maksudest saab vabaneda ettemaksu ehk prepaid mobiilinumbriga. Soomlanna oli sellist teenust kasutanud Saksamaal, aga arvas, et Soomes on lihtsam.

Opiskelija otti liittymän ja sai heti 340 euron laskun kännykkäfirmalta: “Luulin sitä huijauskirjeeksi” – moni yllättyy lain sallimasta maksusta

Arviolta useilta tuhansilta suomalaisilta pyydetään vakuuksia etukäteen, vaikka maksuhäiriöitä ei välttämättä ole. Tämä yllättää monet.

(Visited 424 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid