Soome programmeerijate puuduse tegelik põhjus – palgad on väiksed

Soome IT-ala töötaja tõstatas küsimuse: kui programmeerijatest on suur puudus, siis miks nende palka ei tõsteta. Nagu välja tuleb, siis pole programmeerijate palgad pikka aega tõusnud.

Soomes oleks kohe vaja 7000-9000 programmeerijat, aga nende palgad on väga vähe tõusnud. Väljaandes Helsingin Sanomat arvamusloo kirjutanud programmeerija väidab, et kui tõsta Soomes palgas kasvõi Euroopa tasemele, laheneks probleemid iseenesest.

 

-Reklaam-

 

Soome IT-ala ettevõtjad aga väidavad väljaandele Helsingin Sanomat, et programmeerijatele pole võimalik rohkem maksta, kuna riski võtab ettevõtja. Kui programmeerija tahab rohkem teenida, peab ise võtma riski ehk hakkama ettevõtjaks.

Samuti on programmeerijate väikeste palkade põhjus see, et kõrgemad palgad tõstavad hinda. Kuivõrd aga IT-firmade peamised kliendid on valitsusasutused, mille hangete puhul on hind määrav, siis ei saa ka töötajatele kõrgemat palka maksta. Kliendid pole nõus maksma kõrgemat hinda ja seetõttu on ka palgad madalad.

Soomes ei saa maksta sama palka mis USA-s, kuna Soomes on teine maksutase ja selle sisse kuulub vanemapuhkus, tasuta kooliharidus ja USA-st hoopis erinev maksusüsteem.

Programmeerijate keskmine palk on Soomes veidi üle 4000 euro ja Helsingis veidi kõrgem. Arendajate palgad on 4500-5500 eurot. Üle 6000 euro suurune palk nõuab juba väga erilisi teadmisi, mida teistel pole. Enamus programmeerijaid teenivad 3000-4000 eurot. Võrdluseks, Soome keskmine sissetulek oli 2017. aastal 3087 eurot.

Võrreldes Soome keskmise palgaga pole programmeerijate sissetulekutel viga. Samas pole programmeerijate palgad juba aastaid tõusnud. Palgad pole tõusnud aga seetõttu, et majanduslik olukord on olnud kehv ja turul on olnud ülepakkumine vaatamata sellele, mida tööandjad avalikkusele räägivad.

Programmeerijate palk tõuseb peamiselt töökohta vahetades ja viimasel ajal ongi märgata töötajate suuremat liikuvust.

Tööandjate arvates ei lahenda palga tõstmine programmeerijate puuduse probleemi, kuna siis hakkavad töötajad veel rohkem töökohti vahetama. Palk pole ka töökoha puhul ainus motivaator. IT-firmad võistlevad omavahel mitte ainult palganumbri, vaid töökoha meeldivuse, töötajatele antava vabaduse ja kaugtöö võimalustega.

Möödunud aastal avaldatud programmeerijate puuduse uuringus oli peatähelepanu hoopis muul kui palgal. Seal pakuti töötajate puuduse lahendusena välja ulatuslikumat koolitust, naiste meelitamist sellele tööle ja välismaalaste tööle tulemise lihtsustamisega. IT-ala lõpetajate arv on püsinud aastaid 1000 inimese juures aastas, aga viimastel aastatel on nõudlus kasvanud.

Välismaalaste värbamise lihtsustamise puhul on määravaks tööloa saamise lihtsustamine ja Soome turundamine turvalise ja peresõbraliku maana.

It-veteraani kirjoitti koodaajien palkkaongelmasta – Jos tekijöistä on kerran pulaa, miksi heistä ei synny palkkakilpailua?

Maksetaanko koodareille Suomessa liian vähän? HS:n mielipidepalstalle sunnuntaina kirjoittanut nimimerkki It-veteraani on sitä mieltä, että Suomen koodaripula voisi ratketa palkkoja nostamalla. Joidenkin arvioiden mukaan Suomessa olisi välitön tarve jopa 7­000-9­000 it-alan osaajalle. Tästä huolimatta tilastojen mukaan koodareiden keskipalkat ovat nousseet vain vähän viime vuosina.

(Visited 192 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid