Soome hariduses on suur probleem – migrandid

Soome kooliharidus on hakanud alla käima ja selle põhjuseks pole mitte soomlaste rumalus ega õpetajate laiskus, vaid see, et koolidesse tuleb üle maailma üha rohkem migrante, kel on probleeme elementaarse soome keelega.

Vähene keeleoskus aga raskendab õpilaste üldist edasijõudmist koolides. Seni on õpetajad püüdnud meeleheitlikult vahet tasa teha, nii et tööpäeva jooksul pole aega isegi tualetis käia, aga nüüd on nende kannatus katkemas. Helsingis asuva Kontula põhikooli õpetaja Elina Tuomi avaldas appikarje oma blogis, mida on nüüdseks loetud kümneid tuhandeid kordi.

 

-Reklaam-

 

Tuomi kirjutas blogis, et Soome põhikool pole võrdõiguslik, aga keegi ei taha sellest midagi kuulda. Tuomi toob välja, et õpetajad rikuvad igapäevaselt seadust ja sellest ei tehta väljagi. Tõsiasi on Tuomi väitel Soomes see, et kooliharidus pole kõigi jaoks tasuta, kvaliteetne ega laste õigustega arvestav.

Soome õpetajad on ära kurnatud, väsinud ja tülpinud, aga ka nende probleemidest ei taha keegi midagi kuulda. Probleemid algavad 31-aastase Tuomi väitel sellest, et kõik õpilased ei valda korralikult soome keelt. Neil puudub vajalik sõnavara. Õpilased küsivad tunni ajal kõige lihtsamate sõnade tähendust, kuna muidu ei saa nad räägitust aru.

Tuomi klassis on poolte õpilaste emakeel mõni muu kui soome keel: enamasti vene, somaali või inglise. Kui keeleosakus pole piisav, siis aeglustub õppetegevus kõigi jaoks. See omakorda paneb lastele suurema koormuse kodus õppimiseks.

600 õpilasega Kontula koolis räägivad õpilased emakeelena 46 eri keelt. Vahetunni ajal ei saa kõik õpilased teienteisest isegi aru ja omavahel suheldakse viipekeele abil. Tuomi väitel rikutakse seadust eriti selles osas, et kõigile ei suudeta tagada kvaliteetset haridust. Põhjuseks on hariduses tehtud kärped, suuremad klassikoosseisud, õpilaste ja rahvastiku kiire muutus ja õpetajate suur voolavus koolides. Õpetajad ei suuda selle kõigega enam kohaneda ja kannatab õppe kvaliteet.

Tuomi räägib väljaandele Helsingin Sanomat, et praegust kooli ei saa enam võrrelda sellega, kus ta ise käis. Tema ajal olid koolis ainult soomlased. Klassikoosseisud püsisid muutumatud algusest lõpuni.

Soome koolid on tänaseks tundmatuseni muutunud ja seda just multikultuurilisuse suunas. Õpetajad peavad üha enam olema õpilaste jaoks tõlgid. Mõnest sõjapiirkonnast pärit õpilastele tuleb selgitada Soome koolikorralduse aluspõhimõtteid.

Praegune peaminister Juha Sipilä valitsus on hariduskulusid kärpinud 900 miljoni euro võrra. Seda on koolides näha, kuigi põhikoolis on kärbitud võrreldes muu haridusega vähem. Praegu on nii, et osa õpilasi jäävad kõrvale ja nendega tekivad suured probleemid 10-20 aasta pärast. Seetõttu on hariduse rahakärped jõhker inimõiguste vastane kuritegu.

Tuomi väitel on koolides üha rohkem õpilasi, keda ei huvita enam mitte miski. Osalt saab see alguse kodust ja vanematest, kuna neil pole laste jaoks aega ega võimalusi.

Tuomi ütleb välja karmid sõnad: kuigi mitmekultuurilisus peaks olema rikkus, toodab praegune süsteem rassismi.

Kuigi Tuomi blogikirjutis ilmus juba kevadel, pole sellest ajast suurt midagi muutunud.

Suomalainen peruskoulu ei ole tasa-arvoinen ja kukaan ei halua kuulla sitä

Olen kirjoittanut useaan otteeseen opettajien työuupumuksesta, kiireestä ja siitä missä arjessa opettajat tekevät työtä. Olen kirjoittanut syrjäytymisestä, erityiskasvatuksesta ja koulutuksen tasa-arvosta. Lähinnä olen kirjoittanut Itä-Helsingin näkökulmasta, koska olen työurani aikana ollut töissä vain Kontulassa ja Vuosaaressa, sekä pienen palan valmistumisen jälkeen Espoossa. Seitsemässä vuodessa on tapahtunut paljon.

(Visited 1 225 times, 1 visits today)

Kommentaarid

kommentaarid