Taanis oli täna kolmapäeval, 20. mail maavärin, mille magnituud oli 3,9.

Ekstra Bladeti andmetel oli värinat kõige tugevamalt tunda Sjællandil. USA Geoloogiateenistuse andmetel asus maavärina epitsenter Sjællandil Bjæverskovis. Nende väitel oli maavärina tugevus 3,5.

Paljud allikad rääkisid Ekstra Bladetile, et nad tundsid maapinna värisemist.

Maavärinat oli tunda ka Taani pealinnas Kopenhaagenis, mis asub epitsentrist umbes 25 kilomeetri kaugusel.

Alguses arvasime, et tegemist on pesumasina või millegi sarnasega, mis tuba õrnalt raputas, ütles MTV uudiste ajakirjanik, kes on Kopenhaagenis puhkusel.

Maavärin tundus nagu kauge mürin ja väike värin. Maavärin polnud kindlasti esimene asi, mis pähe tuli, ütles ta.

Värin kestis paar sekundit. Alles hiljem tuli uudis piirkonnas toimunud maavärinast, kui nähtuse põhjus selgus.

Rootsi väljaanne Expressen teatab, et värinat oli tunda ka Lõuna-Rootsis.

Helsingi Ülikooli Seismoloogia Instituudi seismoloog Tommi Vuorinen ütles, et Taanis toimunud 3,9-magnituudine maavärin on globaalses mastaabis üsna väike maavärin.

Globaalselt on see üsna väike ja tõenäoliselt ei põhjusta see olulist kahju – võib-olla pragusid seinas või midagi sellist. Põhjamaade mastaabis on see aga suur asi, ütles Vuorinen MTV uudistele.

Ta ütles, et maavärinat oli tunda nõrgalt ka Soomes.

Meie andmete kohaselt oli seda tunda Ahvenamaalt Utsjoki-Kevoni. Maapinna liikumine on aga nii väike, et inimesed seda ei tunne. Seda saab meie anduritega mõõta, sõnas ta.

Ka Norras värises maapind paar nädalat tagasi. Pühapäeval, 26. aprillil toimunud maavärina magnituud oli 3,3. Vuorineni sõnul on see kokkusattumus, et Põhjamaades toimusid kaks üsna suurt maavärinat nii lähestikku.

On erakordne, et Põhjamaades toimub sellise aja jooksul kaks nii suurt sündmust, kuid nende vahel pole peaaegu mingit seost, sõnas Vuorinen.